Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Rein Lang: Inimestevahelised suhted baseeruvad väärtustel, mitte mingitel tsirkulaaridel

Rein Lang on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude ja olnud kuus aastat Eesti justiitsminister. Tema ettepanek on teha me riigis kapitaalne õigusrevisjon ja ebavajalikud seadused tühistada.

Meie ühiskonna hädades on paljus süüdi ABS. Rein Lang kasutab sellist kolmetähelist pidurit tähistavat väljendit, mis tähendab administratiiv-bürokraatlikku süsteemi. „See tuleks maa sisse tampida. Aga ükski asi demokraatias ei juhtu, kui ei teki sotsiaalset tellimust, kui inimesed ei ole seda meelt, et nii olla ei saa.” Räägime õigusfilosoofiast, seadustest ja nende kujunemise alustest.

Rein, kas õigusfilosoofia on meil ja maailmas üldse ära unustatud?

Loe edasi Rein Lang: Inimestevahelised suhted baseeruvad väärtustel, mitte mingitel tsirkulaaridel

Meemaast ja arenguteest põigetega sajandist sajandisse

Arenguteel olles ei saa loota kohalejõudmise peale. Eilsest rääkides on lootust kohtuda ka homme. Peta ja kõik on korras.

Ladusin kolm enda jaoks viimasel kuul sinna ja tänna peas lennutatud mõtet selle essee avalõiku pisikese lootusega, et sellest kirjutamine mingigi selguse toob.

On kuidagi nii läinud, et pärast kirjanik Mats Traadi surma mõtlen tihedalt 20. sajandi lõppemisest. Kuidagi nii, et 20. sajand lõppes 21. sajandi 22. aastal… Punamonumentide kõrvaldamine avalikust ruumist on eelmise sajandi lõpu üks kuuldavamaid märke… nojah, teemasid. Kui sellega, kas kiskuda okupatsiooni märgid maha, hävitada või hoida neid muuseumis, kaasneks sama ulatuslik arutelu sellest, kuidas jäädvustada ja hoida seda, mis 20. sajandist on suur ja säilitamist väärt, oleks kõik korras. Jaan Krossi kuju seismas ühel Tallinna kesklinna ristteel on selline meele ja meelsuse märk kindlasti.

Loe edasi Meemaast ja arenguteest põigetega sajandist sajandisse

Jõgeva kooliteatri vilistlased: Noored on hukas!

Kooliteatrite 2022. aasta suvekool Peipsi ääres Rannal (12.-16.juulini) oli 27. Korraldajad: Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja ja Eesti harrastusteatrite liit. Kultuuri osa on ühismälu, mis tekib koostegemisel.

Selle suvekooli algataja ja peakorraldaja tänaseni Lianne -Saage Vahur sõnastab ühe kooliteatri tähtsa omaduse paljude teiste kõrval: „Kooliteater õpetab märkama teisi enese kõrval. Sealt hakkab pihta hoolimine…”.

Mu jaoks jääb Rannal veedetud ühte päeva iseloomustama vähemalt kaks üllatavat emotsiooni. Estonia teatri noore tenori Reigo Tamme kaasahaarav elurõõm, mis iseloomustas kogu laagri ühisolemist, ja kahe noore korraldaja, 20aastase üliõpilase ootamatu avaldus, et nende põlvkond erineb noorematest. Erinevuse tingib see, et 20aastaste põlvkonnal ei olnud lapsena veel nutitelefoni.

Loe edasi Jõgeva kooliteatri vilistlased: Noored on hukas!

Jaanalinnumängud idapiiril ja „Х** войне“

Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt” on lavale jõudnud dokumentaaltragöödia. On elus teater. Sõjavastane, plakatlikkust vältiv, hinge põhjast tulev karje – maailm, tule mõistusele! Seda pole tavakaanonite järgi võimalik isegi arvustada.

Nagunii on kogu avalik ruum sõda täis, miks ma peaksin seda ka teatris vaatama? Pannes sõja konteksti valu, saab öelda , et kogu avalik ruum on valu täis. Ka nii võib pehmes tugitoolis mõelda, et see on võõras valu. Ometi me, eestlased, oleme seda isikliku abituse tunnet – abitus midagi muuta – hakanud abistamisega kompenseerima. See loob ülevaid hetki.

Loe edasi Jaanalinnumängud idapiiril ja „Х** войне“

Vana debütant Taavi Eelmaa-Electraumur

Kõrge elektrihind ja kohe väljakuulutatav uus Betti Alveri debüüdipreemia laureaat panid taas lugema Taavi Eelmaa luuletusi kogust „Electraumur”. Taavi Eelmaa on 2020. aasta luule debütant ja Betti Alveri preemia laureaat.

Kui Taavi Eelmaa oleks 15aastane poiss, kes annaks välja oma esikluulekogu ja paneks sellele veel sellise pealkirja – „Electraumur”, siis ma paremal juhul ilmselt muigaksin ja laseksin sellel luulekogul minna oma teed. Aga on hoopis nii, et Taavi pole 15 ja avaldas esimese luulekogu kui oli 50. Olen Taaviga tuttavaks saanud teatris. Sellest olen aru saanud, et Taavi ei edvista oma erudeeritusega, ta lihtsalt on ja mõtleb nii, nagu ta mõtleb. Öelda oskamisest rääkimata.

Ta debüütluulekogu ostsin tema enda käest Tartu Sadamateatris enne Juhan Ulfsaki ja Von Krahli teatri lavastuse „Pigem ei” vaatamist. Ja Taavi ei olnud seal oma luulekogu jagamise peal, vaid just tema oli selle lavastuse teksti autor. Kavalehel oli kirjas, et see lugu on kirjutatud-tehtud Herman Melville´i lühijutu „Kirjutaja Barleby” ainetel.

Loe edasi Vana debütant Taavi Eelmaa-Electraumur