Epiloog

Siim Kallas – suure kultuurihaardega eestlane

Lisa kommentaar

Siim Kallas – (22.10.1948 – 22.08.2026)

Ei saa Sinuga seoses Betti Alverita, tal on luuletus pealkirjaga „Suurest haardest” ja seal muu hulgas read: „Kuula kumisevaid kelli, rinda lapselikult helli/ viise varu./ Kuid su laulule kui krooni andku oma helitööni/ maru./

Sellel hommikul hakkas udu hajuma, kui oma aeda jõudsin. Tegin kohvi ja vahtisin. Üksi. Kuulasin vaikust. Vaevalt, et see Sulle enam korda läheb, mis ilm on ja mida keegi mõtleb. Surm peaks olema avastus, teadasaamine sellest, mida ei tea keegi, kes elab. Sünniga sarnane. Võtsin aeda arvuti kaasa, mõtlesin, et loen Mihkel Muti raamatu „Juhan Viidingu evangeelium” käsikirja edasi, kui vihma sadama hakkab. Kunagi Sa ütlesid mulle, et Su lemmikluuletajad on Juhan Viiding, Paul-Eerik Rummo ja Betti Alver.

Loe edasi Siim Kallas – suure kultuurihaardega eestlane →
Monoloog

Kumb on tähtsam, kas kraavikaevamine või raamatute lugemine?

Lisa kommentaar

Urmas Lennuki näidendisse „Vargamäe valvur” mahub nii Tammsaare „Tõe ja õiguse” epopöa kui Vargamäe tänased teed, maad ja majad. Lavastuse inimesed on ühest teisest ajast. Meid ja neid ühendavad armastus ja surm. Näidendi ja lavastuse allhoovuses on 21. sajandi elutunnetus.

Kõige enam vaimustas „Vargamäe valvuri” saunarahva tegelaste kujundlik keel. Selle kohta saab öelda pildiline. Ja see, millise loomulikkusega näitlejad seda keelt kõnelevad, näitab nende ja lavastaja, isegi terve lavastuse tipptaset.

Võib ju mõelda, et saunarahvas, n-ö tööloomad, mis keelt neil? Aga Urmas Lennuk kirjutab neile just ilusa keele, kauni sõnaseadmise suhu.

Loe edasi Kumb on tähtsam, kas kraavikaevamine või raamatute lugemine? →
Dialoog

Siim Maaten:. Minule tundub, et tulevikke on mitu

Lisa kommentaar

Helsingi ülikoolis magistrikraadi saanud Siim Maaten püüab otsida teatris uut keelt, uute lugude võimalikkust ja loobuda kõikvõimsa režisööri positsioonist, andes peaosa näiteks merele.

Siim Maaten lõpetas 2013. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna lavastajana ja samal ajal ka harrastusteatri juhi erialal.

Kui mõtelda Eesti teatrilavadele, on Siim minu jaoks aastaid n-ö kadunud olnud. Räägime „kadunud poja” ja igavese üliõpilasega (Ta on 14 aastat üliõpilane olnud ja ise naerab, et on põhjalikMM) alguses lepatriinudest ja saan teada, et Soomes ei ole triinusid on kertud. Siis kuulen, et ta tegeleb Soomes eksperimentaalteatriga, mis ei tähenda, et ta oleks traditsioonilisele teatrile selja pööranud. „Olen praegu Eestis, sest käin siin mängimas. Mängin kaasa Mart Sanderi krimipõnevikus „Ohver otsib mõrvarit”, mängime Uue-Harmi mõisas. Ise lavastades ei ole ma keeranud selga ka traditsioonilisele teatrile. Mulle meeldib sedagi vaadata ja luua.”

Sa elad Helsingis?

Aknast näen Helsingit, elan Espoos.

Kaua sa oled nüüd Soomes olnud?

Loe edasi Siim Maaten:. Minule tundub, et tulevikke on mitu →
Epiloog

Ära karda valgust. Mine valgusesse. Ära põgene

Lisa kommentaar

Ristsetele palutakse, pulma kutsutakse, aga matusele minnakse ise,” on Toomas Paul öelnud. On rääkinud, et surm on üleminek. „Mitte surma hirm, vaid surmajärgse hirm. Mis saab hingest? Kas see võetakse taevasse või ei?”

Kui taevas on, siis Teie olete nüüd kindlasti seal.

„Ja päike läheb looja uhkelt särades üle joostud tee

just nii kui tuletooja kõnnib tehtust rõõmu tundes

puhkama.

Kilp särav katab rinna. Nagu võitnud oleks halli ilmamaa

ning nüüd saab rahus minna süda häädust hõõguv nagu lee.”

Loe edasi Ära karda valgust. Mine valgusesse. Ära põgene →
Määratlemata,Monoloog

Erki Evestus: „Ma ei joonista karikatuure kellegi tellimusel. Olen vaba mees.”

Lisa kommentaar

Ühiskonnakriitilised karikatuurid on kunstnik Erki Evestusele toonud ka tapmisähvarduse. Omaette ajamärk on seegi, et Evestuse pildinäitus nimega „Mälu” oli üleval Raplas Rütmanni galeriis ajal, kui siin peeti võiduparaadi.

Võiduparaadi kõnetool tribüüniga oli sisuliselt Rapla vana seltsimaja akna all ja seal Rapla Rütmanni galeriis Erki Evestuse 50 koroonaaega käsitlevat karikatuuri, teiste seas ka pilt, kus sõjard, automaat näpus, mustad prillid ees, seisab õitva pere ukse ees. Isa, ema ja laps koos koera, kassi ja kukega kuulevad sõjamehe lauset: „Et teie kodu kaitsta, peate sellest ilma jääma…”. Pildi alla on väiksemalt kirjutatud „Nursipalu”. Karikatuuride seas on näiteks ka ENSV vapi sarnane vapp viisnurgaga, tappepärja asemel ümber vapi surnupealuud ja kondid. Vapil loosung: „KÕIGI MAADE ROHEPÖÖRJAD ÜHINEGE!”.

Loe edasi Erki Evestus: „Ma ei joonista karikatuure kellegi tellimusel. Olen vaba mees.” →

Loe, see loeb