Juhan Liiv kirjutas: Ükskord kui terveks saab mõte – ükskord on Eesti riik!

See on mitmekordselt sümboolne, kuidas Alatskivil, lavastuses „Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu. ” peetakse kirjandustundi nii, et see muutub teatrikunsti sündmuseks. Imeks. Koos hingamiseks.

Olen ikka läbi aastakümnete kirjutanud, et hea lavastuse sünniks peab paljudele muudele asjadele lisanduma ka pisut õnne. Ja alati jääb see õnneasi seletuseta, jääb kuidagi ehk sisuga sõnakõlksuks. Nüüd „Alguskokkukõla” vaadanuna saan õnne seletada: õnn on, kui kokku saab kolm erinevate elukutsete tipptegijat, kes kõik Juhan Liivist vaimustunud. Ja siis nad räägivad vaimustusega sellest, millest nad on aru saanud. Näitleja Pääru Oja võiks ka üksinda lugeda Liivi luuletusi ja see oleks sündmus, kirjandusteadlane Tanar Kirs võiks pidada loenguid Liivist ja see oleks põnev, helilooja ja dirigent Pärt Uusberg võiks oma kooriga Head ööd, vend esitada Liivi luulele kirjutatud laule ja see mõjuks. Nad seda on kõik teinud ja teevad veel. Aga nüüd on nad koos ja see – „tõstab sind ja teisi üles”. Juhan Liivi tsiteerides võetakse ilust viimne ilu ja valust viimne valu. Vähetähtis ei ole, et see kokkusaamine toimub Juhan Liivi muuseumis, mis ühtlasi luuletaja kodupaik. See, mismoodi Pääru Oja ühes stseenis räägib, et just siin lakas kirjutas Juhan oma surematud luuletused, on nii ehe, et ei märka mõelda, et eks seda lakka ole Liivi ajast mitu korda ümber ehitatud. Tõsi, paik võib olla sama ja Peipsi järve hingamine on tunda, kui sellele keskenduda. Kohavaim on ka alul viidatud õnne osa, kindlasti.

Loe edasi Juhan Liiv kirjutas: Ükskord kui terveks saab mõte – ükskord on Eesti riik!

Siim Kallas: Eesti on tõusude ja mõõnadega lõppematu lugu

Mulle tundub, et Siim Kallas on oma suguvõsaraamatusse sisse kirjutanud ka oma maailmavaate. Võib öelda, et selle, kuhu ta on jõudnud. Veresugulased, kes kannavad aadet. Seega tasub raamatut „Torupill ja kirves” lugeda nii poliitika- kui kultuurihuvilistel.

Oma raamatus kirjeldab Kallas eesti keele ja meele saatust Euroopa ja Venemaa vahel. Selline lõpetamata dilemma. See on detailne ja paljudele allikatele toetuv polüfooniline lugu Eestist.

Siim Kallase emapoolne suguvõsa on Alverid. Eestlastest ehk kõige tuntum Alver on Betti, luuletaja üle aegade, kellel ei olnud lapsi. Ja on taluperemees Mats, kellel üheksa last. Aga sesse suguvõssa kuulub ka Haapsalu linnapea 1929–1940 Eduard Alver, Vabadussõja-aegne Kaitseliidu ülem, hiljem töötas lühikest aega Kaitsepolitsei ülemana ja juhtis 1935–1936. aastal ka sihtasutust Eesti Kultuurfilm, mis on Tallinnfilmi eelkäija. Siim Kallas on Eduard Alveri tütrepoeg.

Ja nüüd hõikab Siim mulle ukselt, selle peale, et olen temalt küsinud, mis untsus on, et ta reformierakonda enam omaks ei pea…, aga sinna me veel jõuame.

Kuna olen 2009. aastal Rahvuskultuuri fondi juurde asutatud Kristi ja Siim Kallase fondi – selle eesmärk on toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris – halduskogu liige, siis me sinatame.

Oled suur ooperisõber. Käisid oma Brüsseli aastatel järjepidevalt Pariisis ooperi maailma esietendustel. Tean, et käid Estonia teatris tänaseni. Kas teated Estonia pehmelt öeldes segadustest tulid sulle uudisena?

Loe edasi Siim Kallas: Eesti on tõusude ja mõõnadega lõppematu lugu

Mikk Jürjens: On ebaloomulik mitte olla kursis jalgpalli MMiga.

Tänapäeval sa pead tegema palju rohkem selleks, et saada vabadust, kui selleks, et sul oleks palju tööd.” ütleb näitleja ja lavastaja Mikk Jürjens, kes 18.juunil mängis Linnateatris viimase etenduse kutselise näitlejana.

Mikk Jürjens on 16 aastat Linnateatris töötanud ja pole enda sõnul kunagi ühtegi proovi hilinenud. Päev enne tema viimast etendust jäi ta lavastuse taastusproovi hiljaks.

Jalka MM –sinu selle suve suur armastus!” ütleb Tarmo Tiisler nüüd iga päev meile. Mina olen 16 aastat tagasi pannud esimesele intervjuule Mikuga, kes just lõpetas lavakat, pealkirjaks „Mikk Jürjens: Ma usun meeletult armastusse”. Kõlab kokku, mis?

Suur mõte, aga ma arvan, et mõtlesin muud kui jalgpalli.

Loe edasi Mikk Jürjens: On ebaloomulik mitte olla kursis jalgpalli MMiga.

Tunnustatud lavastaja esinemine Moskvas vallandas Lätis skandaali

Tõlkega aitas Hannes Korjus

Eestiski teatrilukku läinud lavastusi teinud Adolf Šapiro tööd arvati välja Läti tänavuste teatriauhindade nominentide seast, sest lavastaja oli osalenud loomingulisel kohtumisel Moskva Kunstiteatris.

Adolf Šapiro tõi Riia Uues Teatris lavale „Don Quijote” ning oli selle eest nomineeritud mitmele „Peiarite öö” auhinnale.

Loe edasi Tunnustatud lavastaja esinemine Moskvas vallandas Lätis skandaali

Margus Kasterpalu: Ma tahaks, et välja ütlemata jääks vähemalt pool

Kui küsisin sel suvel 25. sünnipäeva tähistava Saueaugu teatritalu peremehelt Margus Kasterpalult enne intervjuud, kui isiklikuks me läheme, kas näiteks haigustest ka räägime, vastas ta: „Ma kirjutasin lavastusse „Igavikumehed” umbes sellise mõttekäigu, et me kõik asume skaalal, mille ühes otsas on kaduvik, teises otsas igavik. Sinna vahele mahub siis minevik, olevik ja tulevik. See, kuidas me ennast parasjagu tunneme, sõltub sellest, kas me oleme seal, kus on meie koht. No et kui sa oled juba kord igvikumees, siis pole nagu mõtet mingist minevikuseigast kinni hoida. Minu jaoks on oluline tunda sellel skaalal ära koht, kus parasjagu olen, ja olla sellega rahul.”

Kus sa oled sellel skaalal, Margus?

Tore oleks vastata, et maise matka poolel teel, aga see oleks ehk väheke liialdatud. Ma olen ikkagi 65. Nii et nagu me kõik, liigun ka mina igaviku poole, aeglaselt, aga kindlalt. Muidugi ma vaatan asjadele teisiti, kui 25 aastat tagasi siin teatriga alustasin – siis mulle tundus, et mul on aega lõputult.

Loe edasi Margus Kasterpalu: Ma tahaks, et välja ütlemata jääks vähemalt pool

„Elusama elu poole püüeldes”, Enn Vetemaa saaks 90aastaseks

Kirjanik Enn Vetemaa, kes on juuripidi seotud Raplmaa Raikküla kandi Lipa külaga, tähistaks 20. juunil oma 90. sünnipäeva.

Kuidas rääkida mehest, kes on olnud loominguliselt edukas mitmel kunstialal?

Juured

Kuna Lipa koolimaja saatus on tänaseni lahtine ja seal tegutseva Vabaajakeskuse juhataja Anne Kalf ütleb, et elatakse päev korraga, on sobilik tuletada meelde kultuuriseoseid, mis seotud Enn Vetemaaga. Vetemaa vanaisa ja Uku Masingu isa elasid kõrvuti taludes ja just need mehed aitasid ehitada Rapla kahe torniga kirikut. Nemad olid mõtte ja ehitamise juures, et Lipal valmis eelmise sajandi alguses kivist kahekorruseline koolihoone kahesajale lapsele. Selles koolis said esimesed koolitarkused Enn Vetemaa isa ja ka Uku Masing.

Loe edasi „Elusama elu poole püüeldes”, Enn Vetemaa saaks 90aastaseks

Loe, see loeb