Rubriigiarhiiv: Monoloog

Liiga palju mõttetuid komisjone ja koosolekuid ja arupidamisi

Kunst ei ole pead otsast raiuda. Kunst on see sinna tagasi panna.

„Mõnikord on murdumine ainus viis ellu jääda.” on sula tõtt kirjutanud sürrealist Andres Ehin.

Luulefestivalil Jõgeval mängisid Lilleküla gümnaasiumi noored Andres ja Kristiina Ehini luulekava, pealkiri oli „Vahel juhtub, et vaimustun, aga vastutan kogu aeg”.

Kultuuriminister Heidy Purga murdus. Vastutada aga tuleb kogu aeg. Tegelikult on pea maharaiumisega juba alustatud, juba ammu kusjuures. Seekordne pisioperatsioon, mis Thetrumile, vatamata vastava komisioni ostsusele raha leidis. Ju sai ka minister aru, et kuuldused Theatrumi surmast peaksid olema enneaegsed. Muide intelligentsi tunnus on ettearvamise võime.

Loe edasi Liiga palju mõttetuid komisjone ja koosolekuid ja arupidamisi

Valhalla taas aja vaimu püüdmas

Valhalla luuleteatri taastulemisel, 40 aastat hiljem, on peamine märksõna traagilisus. Raske on lavastuse „Siuru sügis” õnnestumise komponente edetabelisse panna, et mis parem ja mis kõige parem. Vahest siiski – minu meelest on määravaim see, et tänanegi trupp koosneb neist kunagistest Tartu üliõpilastest, kes läinud sajandi kaheksakümnendate lõpus vaimsust esiplaanile seadsid ja hiljem riigi taasiseseisvumise asjades tõsiselt kaasa rääkisid.

Linnuparve kolmnurk.

1985. aastal tõi Tartu tudengite luuleteater Valhalla lavale kirjandusrühmituse Siuru loo, millest aimdus toona nii magusat ja ohtlikku vabaduse hõngu. Äsja etendasid samad inimesed uut lugu „Siuru sügis“. Me ees laval olid nüüdseks tuntud tegijad, inimesed, kes Eesti riigi iseseisvuse taastamiseski kaasa rääkinud.

See sama lavastus näitlejate esituses oleks olnud, arvan sootuks teise energeetilise koega. Mu jaoks juhib lavastus „Siuru sügis” minevikku vaadates pilgu tänasesse ja hoiatab, et miski on me riigis läinud nii, et taas on oht ennast kaotada.

Loe edasi Valhalla taas aja vaimu püüdmas

Liepāja teater esindab Lätit 2026. aastal XXV taliolümpiamängude (Milano/Cortina d’Ampezzo) kultuuriolümpia programmis.

Hannes Korjuse tõlgitud uudis

XXV taliolümpiamängude kultuuriolümpia raames etendub Milanos Liepāja teatri lavastus “Läti raketid” (originaalpealkiri: Latviešu raķetes).

„Läti raketid“ lavastas Regnārs Vaivars, žanrimääratlus – dokumentaalne kangelaseepos, aluseks 21 intervjuud bobisõiduspetsidega. „Läti raketid“ jutustab oma loo Läti bobispordist, bobisõidu algusest 1980. aastatel. “Läti raketid” etendub 7. veebruaril 2026. aastal kell 18.00 Milanos Teatro Lirico Giorgio Gaberis, vaid päev pärast olümpiamängude avatseremooniat.

Loe edasi Liepāja teater esindab Lätit 2026. aastal XXV taliolümpiamängude (Milano/Cortina d’Ampezzo) kultuuriolümpia programmis.

Mis väge juhtis „Kindrali” Mati Alaver, suusatamise suurvõitude arhitekt?

Kuidas sai kogu rahvas niimoodi eksida? Eesti kuulsaima suusatreeneri Mati Alaveri päevikus, mis leiti läbiotsimisel pärast dopinguskandaali lahvatamist, on kirjutatud: „Suuremad valed tuleb üle vaadata.” Delfi Meedia dokfilm „Kindral” teeb seda põhjalikult.

Vaatamata sellele või ehk just sellepärast, et filmi režissöör Mihkel Ulkil, Delfi meedia loovjuhil on filmiharidus, on „Kindral” ajakirjaniku film. Ajakirjanike film, kui täpsem olla. Või vähemalt mina vaatasin seda nii, htlasi kui ajakirjanike ja jakirjnduse eneseanalüüsi.

Meisterlik montaaž

Loe edasi Mis väge juhtis „Kindrali” Mati Alaver, suusatamise suurvõitude arhitekt?