“Koguja raamat!” on alates 8. jaanuarist ka raamatupoodides müügil!
Jaan Kaplinski Vene viltide ja Hiina puhvaikaga Eesti talves
Riputan siia aastalõpus Maalehes ilmunud loo Jaan Kaplinskiga. Lugu on leheruumist tingitud kärbeteta ja seepärast pisut pikem.
Oleme kinni progressi masinavärgis, ütleb mõtleja Jaan Kaplinski.
Jaan Kaplinski kirjeldus, kuidas teda tema maalt üles leida, on nagu luuletus: “Meile saab Tartu–Võru teed… läbi metsatuka. Kui mets paremal lõpeb, tuleb postkast, suur maakivi, tee üle põllu paremale, tee ääres noored pärnakesed. See tee viib meile, maja on Rootsi punane, kivikatusega, ümber park.”
Õues on üle kümne kraadi külma. Õhk sillerdab päikesest.
Jaan, kui kaua te nüüd kütsite, enne kui Mutiku talu soojaks läks?
Me olime, jah, naisega soojal maal. Olime selleks, et sooja saada ja olla rahulikult eemal. Naisel oli üks raamat lõpetada. Ta (Tiia Toomet – toim) oli mänguasjamuuseumi juhataja. Sellest on tulnud karuraamat ja mingid mänguasjade lood. Kõige põnevam, mis minu meelest tahab veel tööd, on mänguasjade lood, mis on inimeste lood.
Näiteks mingi neiu läheb Peterburisse guvernandiks. Juhtub nii, et ta satub rikka kaupmehe perre. Juhtub nii, et kaupmehe poeg armub temasse ülepeakaela ja vanemad ei olegi vastu. Siis tuleb revolutsioon ja nad põgenevad Eestisse.
Loe edasi Jaan Kaplinski Vene viltide ja Hiina puhvaikaga Eesti talves
Head uut aastat!
Olgu uue aasta kammertooniks ikka seesama vana Bulat Okudzhava kaunis luuletus.
Õpetaja ja õpilane vahetavad päid
Tippdirigent -Indrek Sammul kooriproovis, Kuulamist õpetamas. foto Jaanus Laagriküll
Ingo Normeti „Nii nagu taevas” kannab samu väärtusi nagu tema õpilase Uku Uusbergi kevadel teatripilti sisenenud lavastus ja näidend „Pea vahetus” NO99-s. Tahaks loota, et see pole juhus. Tähelepanuväärne on, et Uku Uusberg on Ingo Normeti õpilane. Seegi ei ole saladus, et õpetaja ja õpilase vahel lavakoolis kõik ei klappinud. Uku Uusbergi lavastuses on muuhulgas üpris otse öeldud, et vanem põlvkond ja nooremad peaksid olema rohkem valmis mõtteid vahetama, kujundlikult siis vahetama päid, selleks, et elu saaks õnnelikum ja loomingulisem. Nüüd Ugalas Kay Pollaki filmi järgi tehtud dramatiseeringu lavastust „Nii nagu taevas” nähes tundub, et Ingo Normet teeb otseviite oma õpilasele, kinnitades, et noore õpilase valitud väärtused, armastus, hoolivus, ausus on ka vanema põlvkonna tarvis kandvad ja tähtsad.
Vanemuise draamatrupp valis aasta lavastuseks „Kuidas kuningas kuu peale kippus“
Vanemuise draamatrupi eilsel jõulupeol tehti teatavaks aasta kolleegiauhindade laureaadid, kelleks tänavu valiti Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste ja Janek Joost. Parima lavastuse auhinna sai „Kuidas kuningas kuu peale kippus“.
Nii naispeaosalisena kui ka naiskõrvalosalisena hindasid kolleegid auhinna vääriliseks Marika Barabanštšikova rolle 2009. aasta uuslavastustes „Lood Viini metsadest“, „Kuningas Richard Kolmas“, Loss“ ja „Don Juan“.
Parima meespeaosalise au läks Jüri Lumistele nimiosa eest lavastuses „Kuningas Richard Kolmas“. Parima meeskõrvalosatäitja tiitel läks külalisnäitleja Janek Joostile rollide eest lavastuses „Kuidas kuningas kuu peale kippus“.
„Kuidas kuningas kuu peale kippus“ valiti ka lõppenud aasta parimaks lavastuseks, lähimaks konkurendiks sellele osutus „Kuningas Richard Kolmas“.
Eripreemiaga tunnustas Vanemuise draamatrupp teatri endist müügijuhti Maarika Pokineni.
Ingel viib sõduri ja kindrali taeva – kellad kaelas
Katariina Lauk ja Marko Matvere etenduses „Ingel, ingel, vii mind taeva“. Andrus Kivirähk on näidendi kirjutanud seitsmes osas. Iga osa tähistab üht surmapattu. Stseenide järjekorras siis: viha, liigsöömine, ahnus, loidus, liiderlikkus, kadedus ja viimaks surmapattudest rängim – kõrkus. Vihma sajab ka vanglas. Foto Siim Vahur
VAT Teatri vastse lavastuse lõpustseenis loeb Marko Matvere vangivalvur Peeter sellise liisuluuletuse: „Ingel, ingel, vii mind taeva, ma panen sulle kellad kaela. Kellad kaela, kelgu taha.“
Katariina Lauk, kes selles näidendis mängides on 14 aastat vangis istunud ja selle ajaga 34 aastat vanaks saanud, on kommunist. Tegelase nimi on Maria, ta ei mõista, mida valvur öelda tahab, ja siis valvaja seletab: „Algul palud inglit, et see su taeva viiks, aga lõpuks seod talle ikka kellad kaela nagu lehmale ja rakendad veel kelgu ette ka. Võiks ju niisama koos ingliga taevasse lennata, aga ei, kelk lohiseb ikka järel.“
Loe edasi Ingel viib sõduri ja kindrali taeva – kellad kaelas