Film „Meister ja Margarita” näitab käimasolevat tulevikku

Stsenarist Roman Kantori ja režissöör Mihhail Lokšini selgelt diktatuuri ja totalitarismi vastast filmi „Meister ja Margarita” pole Venemaal ära keelatud.

Proletaarne poeet raamatust ja filmist „Meister ja Margarita” Bezdomnõi (Kodutu) loeb filmis kirjanike koosolekul, kus nagu nipsust keelatakse Meistri juba ilmunud näidend ja mõistetakse see hukka, järgmise luuletuse: „Затшем нам pай? Мы поедем в Крымский край” („Milleks meile paradiis? Me sõidame Krimmi”). Filmis on Meistri ja Wolandi dialoog, kus Meister seletab, et uued ajad, mis eile olid lubatud, on täna keelatud. „Uus maa, uued reeglid.” Woland küsib, et kas inimesed on ka uued. Meister vastab, et ei, inimesed on samad, unustatud vanad.

Internetist saab vaadata Mihhail Lotmani 2021. aastal peetud Vaba Akadeemia loengut „Bulgakov. „Meister ja Margarita””. Kohe loengu algul ütleb Lotman, et romaanis on neli kihti: Moskva ja selle elanikud, sh kirjanikud; saatan; Jeesus; Meister ja Margarita. Needsamad kihid on suurepäraselt näidatud ja näha ka 2024. aasta jaanuaris esilinastunud 2,5 tunni pikkuses filmis.

Hinnang

Tegu on kunstilise täistabamusega. Filmi visuaal tuletab mulle meelde Saksa kuulsa dokumentalist Leni Riefenstahli Hitlerit ja tema võimu ülistavate filmide esteetikat. Moskvas kogu aeg ehitatakse. Peetakse paraade. Valitseb utopistlik ülivägev stalinistlik arhitektuur kuubis. Sambad, purskkaevud, trepid… Ja selles keskkonnas seikleb saatan ja elab kirjanik, Meister, kes ongi Meister sellepärast, et teised kirjanikud on proletaarsed ja valmis oma maailmavaateid vahetama nagu sokke. Juba see, milline näeb välja filmi hullumaja, on vaatamisväärsus. Ja filmis pole mitte ühtegi kahvatut või keskpärast näitlejatööd.

Filmi teeb heaks see, et ta pole raamatu illustratsioon. On mu meelest mõtlemapanev ja põnevusega jälgitav lugu, mis justkui toimuks Stalini-aegses Moskvas 1930ndatel aastatel. Filmis ei öelda kordagi ega kusagil otsesõnu, et see kõik on reaalselt seotud tänases maailmas sündivaga ja veel otsesemalt sellega, mis toimub Venemaal. On vihjed ja ehk ka mõistetav alltekst. Samas on ta huvitav vaadata ilmselt ka allteksti tajumata ja lugemata. Uskumatult aktuaalne on see film.

Hea stsenaarium, suurepärased näitlejatööd, kunstnike töö fantaasia ja täpsus, operaatorite töö… Mulle kuidagi meenus üks kungine jutt, miks tuleb tänulik olla Konstantin Stanislavskile, kes õpetas Vene näitlejaid veel enne Nõukogude võimu tulekut mängima allteksti. Ja publikut seda mõistma. Kui seda poleks olnud, oleks Vene teater ja küllap ka kino loosunglikkuse ja banaalsuse all ennast surnuks mänginud.

Hind

Küsin Venemaalt sõjavastasuse pärast põgenenud, sealses filmimaailmas tuntud näitleja Julia Augilt, mida ta arvab, kas film „Meister ja Margarita” keelatakse ära. Ta ütleb, et ei keelatud ja ei keelata. „Suur raha on ideoloogiast tähtsam,” ütleb Julia Aug.

Filmi eelarve oli 1,2 miljardit rubla – siis 11,6 miljonit eurot – ja on kuu ajaga tagasi teeninud juba 14,6 miljonit eurot. See on Vene kino mastaap. Julia Augi sõnul ei ole selle filmi eelarve Venemaa mastaabis siiski midagi erilist. Suurde kinolevisse minevate filmide eelarved on muidugi unikaalsed, aga näiteks „Meistrist ja Margaritast” kuu varem esilinastunud muinasjutufilm „Breemeni linna moosekandid” (vaatasin ka seda filmi ja see on tehtud meie mõistes laulva revolutsiooni võtmes. Laulud võidavad suure kurjuse. MM) on tehtud samasuguse eelarvega. Ja on teeninud veelgi rohkem – 28,3 miljonit eurot.

Võrdluseks filmi „Tõde ja õigus” tegemise eelarve – 2,43 miljonit eurot. „Seltsimees lapse” eelarve oli 1,38 miljonit eurot, film „Põrgu Jaan” valmis 1,35 miljoni euro eest.

***

Meister ja Woland vaatavad Moskvas lavastust pealkirjaga „Edasi tulevikku”. Seal on omakorda pilt 2024. aastast. Etenduse juht küsib: „Tüdrukud, kus te praegu elate?”. „Nõukogude liidus!” vastab tüdrukute koor. Mees küsib, et palju seal vabariike on. Ja saab vastuse , et kõik on seal. „Kõik maailma vabariigid on Nõukogude liidus.” Ja selle peale algab n-ö musta maagia etendus, sekkuvad saatanlikud jõud.

Näitleja Polina Aug: Ma imetlen selle filmi arvutigraafikat ja arvutigraafikuid

Näitleja Polina Aug (29) teeb Vene suurfilmis „Meister ja Margarita”kaksikrolli, mängides Wolandi kaaskondlast nõid Hellat ja noort näitlejat, kes tahab lavale ja kuulsaks saada.

Polina Aug on Eestis tuntud näitleja ja lavastaja Julia Augi tütar. Polina Aug teeb filmis suurepärase ja meeldejääva näitlejatöö. Teda iseloomustaksin graatsilise salapäraga. Ta mängib nii, et ei teki küsimust, miks ta valitakse peaossa lavastuses „Edasi tulevikku” ja ka üliintelligentse Wolandi („Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.”) kaaskonda.

Polina, kas Mihhail Bulgakov on Venemaa noorte hulgas tuntud kirjanik?

Jah, kindlasti on. Mulle tundub, et Mihhail Afanasjevitši looming on inimestele alati huvi pakkunud. Tema näidendite ja romaanide põhjal valmib igal aastal palju teatrilavastusi.

Eriliselt hea meel oli mul uudise üle, et pärast filmi väljatulekut kasvas raamatu „Meister ja Margarita” müük kordades. See tähendab, et inimestel on teose vastu huvi. Usun, et enamik neist on just noored.

Mulle tundub see tähtis, millal seda 24. jaanuaril 2024 esietendunud filmi tehti?

Peamine võtteperiood algas juulis 2021 ja lõpetasime novembris 2021. Mina liitusin võttegrupiga septembris. Mul oli kusagil pisut üle 20 võttepäeva. Pilatuse ja Ješua stseenid filmiti eraldi ja seda tehti pärast peamise võtteperioodi lõppu.

Mida te õppisite, mängides kaksikrolli filmis „Meister ja Margarita”?

Väga palju õppisin ja seda on raske punkthaaval üles lugeda. Tunnen, et kasvasin seda filmi tehes suureks. Muutusin näitlejana tugevamaks. Igal võttepäeval avastasin ja põrkasin kokku millegagi, mis oli minu jaoks uus. Oli siis tegu tehniliselt raskete kaskadööri-elementidega või tantsu- ja muusikanumbritega, mida esitama pidin. Stseene ette valmistades õppisin. Ja muidugi õppisin oma suurepärastelt partneritelt.

Kuidas te iseloomustate seda filmitööd, protsessi võrreldes teiste filmidega, kus olete osalenud?

See oli minu kõige suurem projekt mu kinokarjääri jooksul. Hiigelsuur protsess, kus üheaegselt tegutses palju inimesi. Võttegrupp, peaosatäitjad, inimesed massistseenides… See oli üks suur mehhanism ja selleks, et kõik õnnestuks, oli vaja iga osalise professionaalsust. Selgus kõiges oli väga tähtis. Ja professionaalsus väljenduski selguses ja paindlikkuses. Selles, et kõik suures meeskonnas saaksid aru, mida nad peavad tegema.

Olete noore uue põlvkonna näitleja, mida te selle filmi puhul eriliselt esile tõstaksite?

Lisaks kunstilisele ja dramaturgilisele küljele ma imetlen selle filmi arvutgraafikat ja arvutigraafikuid. Nende loodu selles filmis on eriliselt hea.

Kuidas „Meistri ja Margita” filmil Venemaal läheb?

Film linastub kinodes märtsi lõpuni. Seejärel saab seda vaadata platvormil KION

Kas on mingi lootus ka, et seda filmi näidatakse Eestis ja mujal Euroopas?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. See ei sõltu minust. Muidugi ma tahaksin seda väga.

Mis töö või tööd teil praegu käsil on?

Osalen ajaloolises seriaalis, mis räägib Aleksander Puškini ja Natalia Gontšar armastusest. Mängin õuedaami ja keisrinna teenijat.





Ilmus Maalehes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.