Skandaalide järjehoidja

Meediat ikka vahel süüdistatakse skandaalide õhutamises. Alternatiivmeedia süüdistab selles peavoolumeediat. Ja miskit pole teha – nii ongi. Üks on poolt, teine vastu ja läheb ütlemiseks. Kes räigemat keelt kasutab, on märgatavam ja saab meedialt võimendust.

Iga uus skandaal sööb eelmise ära. Enamasti jääb sellisest skandaalitsemisest alles vaid raisatud aeg. Lahendusi ei tule ja selgust ei saa. Skandaalide rohkus teeb inimesed päris asjade suhtes tuimaks või vähemalt mingi pikem meelemõju sellel õhuvõngutamisel kindlasti on. Ükskõikseks muutumine pole elurõõmu allikas.

Hetkel on peale presidendi vastuvõttude seelikus meeste ja sõnakate naiste teema üleval see, kas ennast restoranis ja teatris nimeliselt registreerida. Sümpaatne Yana Toom käratseb, et ei saa saadikuna tööle lennata. Samas üle maailma tuleb teateid koroonahaigestumiste sagenemisest.

Vaatasin eesti keele seletavast sõnaraamatust, mis skandaal on: „avalik kõmuline pahandus või häbistav juhtum; lament, mürgel, märul”. Kas venelase Navalnõi mürgitamine on skandaal? Kas see, mis sünnib Valgevenes, on skandaal? Võtan veel kord appi sõnaraamatu, et vaadata sõna skandaalne tähendust: „skandaali esile kutsuv, seda põhjustav või sellega seotud; pahandav, häbiväärne, šokeeriv”… Jälle see häbi!

Millegipärast on mul tunne, et sellel, mis on häbiväärne, enam me keeles ühest tähendust ei ole. Ja kuidagi nii, nagu kodumaa-armastusel, millel alternatiive ei ole – see kas on või seda pole. On selge, et kodumaa-armastusel on plussmärk ja kodumaapõlgusel pole poolehoidjaid. Ühes anekdoodis küsitakse poliitikult, kas tal häbi pole. Ta vastab: „On küll, aga ma ei tunne seda.”

Mäletan, kuidas imestasin, kui Iraagi sõda hakati televiisoris näitama online dokina. Või kui miski seltskond kaevanduse varingusse kinni jäi ja kogu maailm jälgis seda kui põnevusfilmi. Kas enne saab otsa õhk hingamiseks või jõuavad kohale päästjad?

Mis seisus on täna vihmametsad? Kuidas lahenes Ameerikas mahakisutavate ausammaste ja mäletusmärkide asi? Eesti metsad? Kas saata lapsed kooli või kes seda otsutab? Kuhu Siim Kallas 10 miljonit pani? Kas Mart Helme Venemaa suursaadikuna kasutas riigi raha enda kasuks? Kas Edgar Savisaar on puhas kui prillikivi… Neid küsimusi võiks lõputult jätkata, aga elada tahaks ka. Peab vist tegema endale skandaalide järjehoidja, et sammu pidada uue ajaga.

Ilmus Maalehes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga