Kinos võidutseb„Tõde ja õigus”, teatris „Kalevipoeg”

See, et me eestlastena oma identiteeti kaotama oleme hakanud, peegeldub ka meie noorte loomingulistes valikutes. Kuulasin ühte lühikest intervjuud, kus eile oma esimese lavastuse „Kalevipoeg” eest teatriaasta lavastajapreemia saanud Karl Laumets rääkis üsna samasugust juttu nagu filmi ”Tõde ja õigus” lavastaja Tanel Toom. Noorte jutu saab kokku võtta üsna üheselt – koolis rikuti nende ettekujutus me rahva tüvitekstidest ära. Need tundusid igavad ja ajast-arust. Kui aga tuli süvenemise aeg, osutusid nii Kalevipoja lugu kui Tammsaare saaga pööraselt põnevaks, huvitavaks ja inspireerivaks. See annab mu meelest märku sellest, et kirjanduse õpetamisega ei ole meil koolides kõik korras. Äkki polegi muud viga kui see, et ei leita aega süvenemiseks. Hea, et noored mehed sellest hoolimata selle aja nüüd leidnud on. Äkki leiab me rahvas tänu neile ennast taas eestlastena üles.

Mind vahest kõige erilisemalt liigutab ja rõõmustab teatrikunsti eriauhind, millega teatriliidu juhatus tõstab esile Linnateatri kauaaegse direktori Raivo Põldmaa rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ järjepidevuse hoidmise ning 2018. aasta festivali, Alvis Hermanise retrospektiivi idee, selle teostamise ja „Päeviku“ eestikeelse tõlke väljaandmise eest. See oli tõesti teatrikunsti sündmus, mis kordumatu. Seda enam, et ka kaks kõrvalosa preemiat läksid Linnateatrisse – Ursula Ratasepp ja Allan Noormets – palju õnne. Ka parima meesnäitleja Andrus Vaariku koduteater on Linnateater. Muidugi saab öelda, et Vaarik võinuks selle preemia saada eelmistelgi aastatel ja kindlasti on tema suured osad veel ees.

Üllatab, et Juhan Ulfsak Ants Lauteri preemia alles nüüd saab. Väga rõõmustab, et Aleksander Kurtna nimelise auhinna sai Toomas Kall venekeelsete näidendite tõlkimise eest.

Nõnda, et võidutsesid debüütlavastus ja küps näitleja. Lisaks ka eksperimendid, pean silmas Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri „Workshopi“ Kanuti gildi saalis. Kuidagi jääb seekord silma ka see, et preemiasaajate hulgast peaaegu puuduvad vabakutselised näitlejad ja projektiteatrid, keda meil on nõnda palju, et nad riigiteatrite hulgas tugevalt silma paistavad ning ka publiku tähelepanu ja poolehoidu pälvivad.

Auhinnasaajate hulgas ei olnud Narvas ülimenukalt mängitud Tartu Uue teatri”Kremli ööbikuid”, Draamateatri „Ivanovi”, Linnateatri lavastust „Põhjas”, Pärnu Endla mängitavat „Elu ja armastust”… Aga on aksioom – maitse üle ei vaielda. Teater on kaduv kunst ja selle ütlemise üks tähendusi on, et igal aastal tuleb kevad uuesti. Palju õnne kõigile!

Eesti Teatriliit, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium esitlevad

27. märtsil kuulutatati Rakvere Teatris teatripäeva peol välja tänavused Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustatakse ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.

Auhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm, mida rahastab Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud auaadress. Mõlemale lisandub Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia.

Eesti Teatriliit on andnud teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast. 2019. aastal on auhindade laureaadid järgmised:

TEATRIKUNSTI ERIAUHIND

Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma. Laureaadi otsustab Eesti Teatriliidu juhatus.

Raivo Põldmaa – rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ järjepidevuse hoidmise ning 2018. aasta festivali, Alvis Hermanise retrospektiivi idee, selle teostamise ja „Päeviku“ eestikeelse tõlke väljaandmise eest.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand.

LAVASTAJAAUHIND

Karl Laumets – „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine).

KUNSTNIKUAUHIND

Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“.

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND

Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees“ (EMTA lavakunstikool) ja André lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND

Tatjana Kosmõnina – Olga monolavastuses „Nastja, Nastja, Nastja“ (Vene Teater).

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Allan Noormets – Bubnov lavastuses „Põhjas“ (Tallinna Linnateater).

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Ursula Ratasepp – Kati lavastuses „Toomas Nipernaadi“ (Temufi) ja Naine lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kerri Kotta, Alvar Loog, Tiina Mattisen, Mart Mikk ja Aivo Välja.

Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto).

Rasmus Kull – Sweeney Toddi muusikaliselt nõudlik roll Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd“ ning Josefi lavakuju maitsekas kehastamine Johann Straussi operetis „Viini veri“ (mõlemad Teater Vanemuine).

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).

TANTSUAUHIND

Žürii: Leenu Nigu, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Priit Raud ja Iiris Viirpalu.

Ruslan Stepanov – „Невесомость“: võluvalt abstraktsed ja minimalistlikud variatsioonid peaaegu eimillestki, viimse detailini välja lihvitud absoluutne kohalolu (Kanuti Gildi SAAL).

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Evelyn Raudsepp, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Annemari Parmakson ja Priit Raud.

Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – „Workshop“: peenekoeline kontseptsioon, nauditav etendajate kohalolu ning köitev vaataja intellektuaalne kaasakutsumine (Kanuti Gildi SAAL).

LAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

Liina Sumera – originaalmuusika lavastustele „Gulliveri reisid“ ja „Vari“ (mõlemad NUKU teater).

KRISTALLKINGAKESE AUHIND

Antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Ühe laureaadi otsustas sõnalavastuste auhindade žürii, teise tantsuauhinna žürii.

Ester Kuntu – Laura Wingfield lavastuses „Klaasist loomaaed“ (VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Éliante lavastuses „Misantroop“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Mari Koort lavastuses „Elagu, mis põletab!“ (Adamson-Ericu muuseum), Mari lavastuses „Põlenud mägi“ (Teater Vanemuine), Karin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater), Marie Under lavastuses „Siuru õhtu 100“ (Eesti Kirjanike Liit) ning Laurel lavastuses „Kriidiaed“ (Eesti Draamateater).

Liis Varessüvenenud, empaatiline ja peenetundeline tegelemine olulise teemaga nii lavastuses „Hingake! Ärge hingake!“ kui ka töötubades ja liikumispraktikumides.

ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND

Antakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.

Žürii: Heidi Aadma, Monika Larini, Ene Paaver ja Mihkel Seeder.

Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha ja Co – „Oomen“, Aleksei Gastevi loomingu alusel: lavastusdramaturgia, mis loob tervikliku teatrikogemuse ruumi-, aja- ja sõnatasandil.

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova, Jim Ashilevi, Laura Kalle, Arne Merilai, Peeter Raudsepp, Inga Vares ja Liina Viru.

Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.

TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Roland Leesment, Toivo Kaev, Jaanus Laagriküll, Taivo Pahmann, Rait Randoja ja Heigo Teder.

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Ivika Jõesaar – Vanemuise teatri kostüümiosakonna alajuht, kelle ennastsalgav tegutsemine on aidanud jõuda lavale ka ülisuure kostüümimahuga muusikalavastustel.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner.

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu.

ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest).

Žürii: Garmen Tabor, Alo Kõrve, Anu Lamp, Rein Oja ja Ingomar Vihmar.

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind

Martin Mill

Osatäitmised: Thore – „Nii nagu taevas“ (2009, Ugala Teater), Kusta – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010), Rasmus – „Hulkur Rasmus“ (2010, mõlemad Emajõe Suveteater), Kaval-Ants jt – „Jürka“ (2010), eri rollid – „Mee hind“ (2011), Max – „Postmodernsed leibkonnad“ (2011), Mozart – „Amadeus“ (2011), Mees – „Klapp“ (2011), Jaan Feldmann (Õnnesaar) – „Sajand“ (2013), Pantalone – „Kahe isanda teener“ (2014), Billy noorena – „Lovesong“ (2014), Unistaja – „Valged ööd“ (2014), Simon Bright – „Mäng on alanud“ (2016), Toomas – „Soo“ (2016), Cosme – „Nähtamatu daam“ (2017), Koss – „Krdi loll lind“ (2017), Fedja – „Elav laip“ (2018, kõik Ugala Teater).

Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind

Juhan Ulfsak

Lavastused: „Idioodid“ (2010, Von Krahli Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), „Puhastatud“ (2013), „4.48 psühhoos“ (2013, mõlemad Von Krahli Teater), „NO53 Kadunud sõbra juhtum“ (2014, Teater NO99), „Kaart ja territoorium“ (2015, Eesti Draamateater), „NO36 Unistajad“ (2017, Teater NO99), „Workshop“ (2018, koos Mart Kangro ja Eero Epneriga, Kanuti Gildi SAAL).

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

Žürii: Jaak Urmet, Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Katrin Nielsen ja Maria Peterson.

Tiina Mölder ja Christin Taul – lavastus „(p)ÖÖ“ (NUKU teater).

ALEKSANDER KURTNA NIMELINE AUHIND

Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.

Žürii: Triin Sinissaar, Liina Jääts, Anu Lamp ja Triinu Tamm.

Toomas Kall – kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muuhulgas Gogoli „Revidendi“, Erdmani „Enesetapja“, Tšehhovi „Pianoola“, Turgenevi „Isad ja pojad“, Ostrovski „Metsa“ ja Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“.

RAHEL OLBREI NIMELINE AUHIND

Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Rufina Noor – Vanemuise balleti endine solist, kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on kujundanud tulemuslikult balletitrupi professionaalset taset.

OTTO HERMANNI NIMELINE AUHIND

Auhinnaga tõstetakse esile ja väärtustatakse pikaajalist kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestriartistina.

Žürii: Eda Peäske, Aabi Ausmaa, Mart Laas, Kulvo Tamra ja Linda Viller.

Vahur VurmEstonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda.

Lisaks mainitud auhindadele antakse teatripäeva peol üle Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk, mille pälvib Külli Root. Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustatakse Volli Kärot.

Teate edastas

Triin Truuvert

Eesti Teatriliidu teabejuht

5346 5526

triin@teatriliit.ee

www.teatriliit.ee

3 thoughts on “Kinos võidutseb„Tõde ja õigus”, teatris „Kalevipoeg””

  1. Margus, minu ajal võeti koolis T ja Õ ja KP läbi ilma seletusteta. Või oleks õigem öelda, nõukogude korra kohaselt. See oli ikka kuidagi vastik ja igav. Tja Õ on minu meelest suurte inimeste raamat. Vilusoofiline, sümboolne, metafüüsiline ja kõik see, mida TMK-s ütleb MV. Et sed teha suupäraseks teismelistele, tuleb olla osav. Ilmselt sissejuhatuseks tulevasele ülelugemisele see koolijutt võiks jäädagi. Lõpeks lool ju ka viis osa. KP pole mulle kuidagi hing pugenud. Laumetsa üle hää meel. Kas just see parim lavastus…?

  2. Täpsustuseks: Draamateatri “Ivanov” esietendus 2017. aastal ja oli mullu ka nomineeritud lavastajaauhinnale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga