Hiireviu maakodutee äärsel elektriliinil

On küll nii, et kui näed vilksamisi oma koju jõudnud kuldnokka, kes ju mingis mõttes on tulnud sinu koju, siis see kinnitab usku, et maailm veel toimib.

Olen aastaid vähemalt mõelnud isereguleeruvast maailmast. Sellest, et kui üks liik looduses vohama, õilmitsema hakkab nii, et see mõnele teisele liigile ohtlikuks muutub, siis tulevad haigused või miski, mis tasakaalu taas jalule seab.

Maakodutee on iseenesest sõna nagu luuletus. On ka sealt kusagilt teisest ajast. Kui sellest teest kirjutada, siis peaks, et tekiks huvi lugeda, ilmselt kirjeldama lageraieid selle tee ääres. Ja siis need hukka mõistma. Siis oleks mõistjaid. Mu tuttav hiireviu, kes talveks Raikküla tee äärest elamast ära lendab, on aastate jooksul kolinud ühest teeäärest teise. Enne istus paremal pool teed oleval elektriliinil ja pidas sealpool teed jahti. Nüüd juba mitu aastat istub vasakul pool ja jälgib põlluelukate elu, et mõni nahka panna.

Mu tuttav hiireviu, kes talveks Raikküla tee äärest elamast ära lendab, valib ka pooli. Kui lõunast saabub, istus paremal pool teed oleval elektriliinil ja peab sealpool teed jahti. Aga pesitsusajal istub tihti vasakul pool ja jälgib põlluelukate elu, et mõni nahka panna.

Kui Kaja Kallas valimistel kõige enam hääli sai, oli mu jaoks kohe õhus, et talle tehakse kambakas. Mitte reformierakonnale, vaid just Kaja Kallasele. See machopoliitmeeste lehvitus, et Kaja Kallasel pole poliitilisi kogemusi, oli ikka üsna loll loosung ja lausung selle naise kohta, kes kasvas Eesti poliitika keskel. Tark tüdruk lapsena, naine kindlasti ja ainus, mida talle ette heita võiks, on see, et ta kindlameelselt ei taha muutuda poliitiliseks limukaks. No ja seda mehed kardavad – naiste isemeelsust ja loogikat, mille vastu ei saa. Ilusad silmad ka kinnise suu kohal ei ole siin üldse mitte väikese tähendusega. Ma ei oleks osanud arvata, et poliitikas naisi ümbritsevad mehed viiskuse kaotavad ja aegajalt rõhutavad, et see ongi poliitika, kus kõik on lubatud.

Kevadrändest kirjutades leiab suuremat lugeja tähelepanu arvatavalt tuhandene haneparv, kes sööb ära tärkava talivilja, kui see, et ma vilksamise nägin oma maakodu kuldnokka.

Nn koalitsioonikõnelused on tõend sellest, et riik toimib ilma valitsemata, kõik jõud on ju hoopis selle rakkes, et valitsust moodustada. Ilma naispeaministrita kusjuures. Tere, kevad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.