Kirjanik Enn Vetemaa, kes on juuripidi seotud Raplmaa Raikküla kandi Lipa külaga, tähistaks 20. juunil oma 90. sünnipäeva.
Kuidas rääkida mehest, kes on olnud loominguliselt edukas mitmel kunstialal?
Juured
Kuna Lipa koolimaja saatus on tänaseni lahtine ja seal tegutseva Vabaajakeskuse juhataja Anne Kalf ütleb, et elatakse päev korraga, on sobilik tuletada meelde kultuuriseoseid, mis seotud Enn Vetemaaga. Vetemaa vanaisa ja Uku Masingu isa elasid kõrvuti taludes ja just need mehed aitasid ehitada Rapla kahe torniga kirikut. Nemad olid mõtte ja ehitamise juures, et Lipal valmis eelmise sajandi alguses kivist kahekorruseline koolihoone kahesajale lapsele. Selles koolis said esimesed koolitarkused Enn Vetemaa isa ja ka Uku Masing.
Rapla raamatukogu Enn Vetemaale pühendatud luulelõunal rääkis temast 2012. aastal ilmunud raamatu „Enn Vetemaa. Mees nagu saksofon” autor Jaak Urmet. Muu hulgas, kuidas Vetemaa luuletama õppis. Kui Enn oli 14–15aastane, andis Uku Masing talle Arbujate luulekogud lugeda. Betti Alveri kogu „Tolm ja tuli”, Heiti Talviku kogu „Palavik”, Bernard Kangro „Sonetid” ja enda kogu „Neemed vihmade lahte”.
Luule
Oma eluajal avaldas Vetemaa neli luulekogu ja ühe valikkogu. Jaak Urmeti sõnul joonistub nende põhjal välja luuletaja profiil, mida saab iseloomustada sõnadega humoorikas ja lihtne. „Maine, argine, pole traagiline ja valulik. Lihtne loomelaad, rõhuga sõnale humoorikas,” iseloomustab Jaak Urmet.
Huumorit on Eesti kirjandusteaduses alati veidi häbenetud. „Huumor on olnud üksikute väga julgete inimeste asi. Ega neid huumoriteoseid ei ole ka väga kõrgele tõstetud. Võtame näiteks Vetemaa „Eesti näkiliste välimääraja”, see on puhas huumor. Aga ega sellest koolitundides ei räägita. Vetemaa ei kartnud huumorit, ta kasutas seda luules ja proosas.”
Filmid ja laulutekstid
Enn Vetemaa on kirjutanud kümneid näidendeid ja mitukümmend romaani. Laulutekste ja luuletusi. Tema stsenaariumide järgi, koostöös näiteks Sulev Nõmmiku ja Lennart Mere jt tehtud filmid on saanud klassikaks: „Mehed ei nuta”, „Varastati Vana Toomas”, „Kolme katku vahel”, „Siin me oleme”, „Klaabu kosmoses”, aga vähesed oskavad neid filme Vetemaaga seostada. Selline on kirjaniku saatus.
Kes meist ei teaks „Laulu Põhjamaast”:
„Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
lainte maa ja ranna maa,
sind ei jäta ma.”
Isegi selle ehk mõtleb välja, et helilooja on Ülo Vinter, aga see, et laulusõnade autor on Enn Vetemaa, enamasti pähe ei tule. Või laul telelavastusest „Väike nõid”:
„Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled.
Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem!
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled.” Taas Enn Vetemaa.
Põhirõhk romaanil
Enn Vetemaa loomingus kõige tähtsamal kohal on romaanid. Neid on paarkümmend. Jaak Urmet rääkis luulelõunal peamiselt kahest esimesest – „Monument” ja Pillimees”. „Selliseid romaane saigi kirjutada vaid noor inimene, kes ei olnud stalinlike repressioonide käigus oimetuks nülitud. Hämmastavalt julged romaanid,” iseloomustab neid Jaak Urmet. „Monumendi” teemaks ütleb Jaak Urmet parteilase oma positsiooni jõhkra ärakasutamise, „Pillimehe” teemaks hakkamasaamine sellega, kui oled kellegi väga olulise reetnud. Mõlemas romaanis käsitletakse loominguliste inimeste valikuid ja reetmist ja kindlasti on taustaks stalinlikest repressioonidest väljatulemine.
Vetemaa on meenutanud, et „Monument” sai ilmuda ainult tänu sellele, et ta jootis tsensori purju. Samas sai romaan kuulsaks kogu Nõukogude liidus. Oli kuuekümnendate aastate n-ö sulaaeg, kus vabadusi oligi rohkem.
Üks tuntumaid Enn Vetemaa raamatuid on „Eesti näkiliste välimääraja”. Jaak Urmet ütleb, et selles raamatus ei ole huumorit, et hoopis on lõikav sarkasm, peen iroonia. „See on teaduskirjanduse mahlakas paroodia. Teaduskirjanduse terminoloogia on täpne ja see täidetakse väljamõeldistega. Näkid Eesti looduses.” Sellest romaanist on tehtud ka Eesti telefilm. Jaak Urmet ütleb, et filmis on kasutatud väga palju paljast naist. Iseloomulik praegusele ajale on see, et kui Urmet üritas mingeid kaadreid feissbuuki üles riputada, sai ta nädalase FB kasutamise keelu. Kirjanduslikke fotosid trahviti.
***
Rapla raamatukogu luulelõunal räägitu oli sissejuhatus Enn Vetemaa meenutamisele Raplamaal. Lipa vabaajakeskuse ja sealse kogukonna eestvõtmisel tähistatakse tema juubelisünnipäeva terve aasta. Juubelisündmuse moto on: „Elusama elu poole püüeldes”.
Eraldi:
Enn Vetemaa juubeliaasta Raplamaal
- Laupäeval, 13. juunil kuulutatakse Lipa Vabaajakeskuses Vetemaa 90. sünnipäeva aasta avatuks, toimub pressikonverents, kuuleme Andres Langemetsa sisekaemust Enn Vetemaast, naudime laule Enn Vetemaa tekstidel;
- 26., 28., 29. juunil etendab Rapla Väikelinnateater Kuusikul Enn Vetemaa ainelist „Risti rahvast“;
- 8. juulil kell 19 toimub Järvakandi kiriku 30 aasta juubeli kontsert, mis on pühendatud Enn Vetemaale. Esinevad Raplamaa Noor Muusik 2026 finalistid ja Rapla Vesiroosi kooli teatristuudio Ega Vist õpilased;
- 12. juulil – Rapla Kirikumuusikafestivali lõpetamine – kell 18 Enn Vetemaa juubeliaasta tähistamiseks jututund pastoraadis proua Eve Vetemaaga;
- 19. juuli – kihelkonnapäeva jumalateenistus Rapla kirikus on pühendatud Enn Vetemaa juubeliaastale, pärast jumalateenistust lõunasupp kirikuaias ja kihelkonna jututuba;
- Pühapäeval, 9. augustil korraldame Lipal endise Raikküla Ministeeriumikooli saalis kirjanduskonverentsi „Üleõla pilguheit“. Keskendume Enn Vetemaa elule, vaimsele pärandile luuletaja, kirjaniku, muusiku, libretisti, stsenaristina;
- Enn Vetemaa loomingut kajastavaid näitusi on võimalik külastada Rapla Keskraamatukogus ja Raikküla piirkonna raamatukogudes Kabalas, Purkus, Raikkülas ja Lipa Vabaajakeskuses;
- Juunist novembrini on võimalus Raplamaa erinevais paigus saada osa Enn Vetemaa rikkalikust loomingust luuletaja, kirjaniku, dramaturgi, libretisti, stsenaristina ja suurepäraste laulusõnade autorina.