Teatri R.A.A.A.M. „Juuditi” lavastus Püha Katariina kirikus pani, vähemalt mind, mõtlema elust ja surmast. Ja sellest, kas tapmisele on üldse mingisugust õigustust.

Kui olin sõnastanud lause, mis pidanuks iseloomustama nähtud lavastusest hoogu saanud mõtteid, ajas mu hästitoidetud kass Maša meelega ümber kirjutuslaual oleva veekruusi. Varahommik oli ja kass teadis, mis tegi, et mu tähelepanu võita.

Mina aga mõtlesin janust ja näljast, milles vaevles „Juuditi” näidendis Olovernese ja tema väe piiramisrõngas asuv linn. Kuivatasin vee käepärast olnud taskurätiga ja lasksin kraanist uue kruusitäie. Loe edasi Müüdid ja tegelikkus Juuditi ja meie kõigi elus →