Rubriigiarhiiv: Dialoog

Kirjanik ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehin: „Kannapöörded annavad elule värvi“

Ly Seppel-Ehin saab täna 80aastaseks. Psühhoterapeudist luuletaja ütleb oma elu kreedoks selle, et inimestes säiliks inimlikkus.

Ly esimene luulekogu ilmus 1964. aastal luulekassetis koos Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Lehti Metsaalti ja Hando Runneli kogudega. Esimese luulekogu nimi on „Igal hommikul avan peo”. Selles on luuletus, mis lõpeb nii: „Maa-Ema,/ nad räägivad sinuga/ korraga kolmes tuhandes keeles./Aga kuidas küll ühed mõtted,/ öelduna kolmes tuhandes eri keeles,/Ikka ühte ja sama tähendavad?//

Sa jälle üllatad mind. Kui lugesin su uue raamatu pealkirja „Ma kuulan sind”, arvasin, et tegu on uue luulekoguga. Selgub aga, et selles on hoopis teraapilised dialoogid.

Loe edasi Kirjanik ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehin: „Kannapöörded annavad elule värvi“ →

Äsja asutatud teater mudib „Tuhkatriinumägu“, et mõista inimest

Uue teatri MUDI asutanud filmilavastaja ja stsenarist René Reinumägi ja lavastaja Karl Laumets avaldasid just oma teatri manifesti ja teevad esimese lavastuse „Tuhkatriinumäng” proove.

„MUDI Teatri „ ükskõikne suhe“ on meie vastus ühiskonnas valitsevale eriarvamusele ja vaidlustele. Me ei tahaks, et meie teater saaks seotud ühegi poliitilise või sotsiaalse seisukohaga. Selle asemel soovime pakkuda platvormi, kus inimesed saavad kokku tulla ja kogeda midagi, mis ühendab meid, mitte ei lahuta,” seisab manifestis. Teater on ühendaja – ilus mõte! „Me teeme uut teatrit südame hääle järgi,” kinnitavad René ja Karl.

Karl Laumetsa ma tunnen lavastajana. Tean ka René Reinumägi tegemisi filmi vallas. Kuidas see juhtus, et vanem ja noorem koolivend lavakast kokkus said ja teatri teha otsustasid?

Loe edasi Äsja asutatud teater mudib „Tuhkatriinumägu“, et mõista inimest →

Vetelkõndija armukadedusest üksikul saarel

Kristiina Ehinist filmi teinud režissöör: Kristiina on enda elu kunstnik

8.märtsil jõuab kinodesse kümme aastat tehtud täispikk dokumentaalfilm luuletaja Kristiina Ehinist. Režissöör Anu Aun ütleb, et „Vetelkõndija” on film sellest, kuidas Kristiina loob oma ellu argipoeesiat.

Kristiin Ehin ses filmis, nii nagu ka oma viimaste aastete luuletustes, räägib naistet, kes on elanud enne meid. Esiemadest. Sellest, kuidas ta majakavahiks olles tundis ära vana iseenda.

Seepärast on kuidagi sümboolne, et saan režissöör Anu Aunaga rääkida ajal, kui ta on oma vanaema Elleni 90. sünnipäeval.

Kas te osakasite seda filmitegu alustades mõelda, et ühe teemana tuleb juttu esieemadest?

Ma tahtsin teha filmi naiseks olemisest ja naise erinevatest rollidest – emana, tütrena. Sügavam tasand tuli võtete käigus juurde just sellel ajal, kui Kristiina kirjutas raamatut „Janu on kõikidel üks”.

Loe edasi Vetelkõndija armukadedusest üksikul saarel →

Rasmus Puur: Süvenemine on tänapäeval luksus

Me tutvusime Rasmus Puuriga 10 aastat tagasi pärast Põhuteatris esietendunud Jarek Kasari ooperi esiettekannet. Rasmus oli siis 20-aastane oma orkestri Reaalmažoor dirigent. Nüüd on ta helilooja, dirigent ja lisaks Eesti Vabariigi president Alar Karise kultuurinõunik.

Kuidas sinuga on, kas sa oled hommikune või õhtune ja öine inimene?

Kui me räägime loomingulisest tegevusest, saan sellega tegelda ainult siis, kui hakkan kohe hommikul pihta. Mingis mõttes – mida varem, seda parem. Kella kaheksast-üheksast. Vaim on värske, olen lainel. Kui aga ees on muud jutud, telefonikõned, koosolekud, siis mõte läheb nii rändama, et pärast seda muusika kirjutamise lainele saada on väga keeruline, kui mitte võimatu. Muid asju võin teha küll teiste asjade sees, aga loominguga tegelda ma ei saa.

Kui on suuremad tellimused käsil, siis sõidan linnast välja kirjutama. Lülitan ennast igapäevaelust ja melust välja. Muidu infotulv tapab loomuliku mõtlemise. See on mulle hädavajalik. Kirjutamine on intensiivne, telefon on hääletu peal. Käin jalutamas ja söön, see on kõik.

Ütlesid eile mulle kuidagi nii, et päev sulas sul käest. Kuidas see käib?

Jah, vahel on nii. Oli üks koosolek. Seal tekkisid omad arendused, teine koosolek ootas, siis oli proov. Õhtul oli teater.

Loe edasi Rasmus Puur: Süvenemine on tänapäeval luksus →

ALVIS HERMANIS: MUL ON KÕRINI VENE HINGE ÜLESKIIDETUD KEERULISUSEST. HEA OLEKS SEST PUHATA.

Tõlkis Hannes Korjus

KÜSIS BENS LATKOVSKIS, VASTAS ALVIS HERMANIS.

Intervjuu ilmus portaalis www.nra.lv 20. veebruaril 2023. aastal. Ajendiks asjaolu, et 23. veebruaril 2023. aastal oli Läti Rahvusooperis Alvis Hermanise uuslavastatud ja kujundatud Leoš Janáčeki ooperi  “Jenůfa” esietendus.

Tšehhi helilooja Leoš Janáčeki 20. sajandi alguses loodud ooperis võib leida motiive, mis tunduvad esinevat meiegi Rūdolfs Blaumanisel – “Soosse vajuja” (1898.a. kirjutatud novell), “Raudupi perenaine” (1889.a. kirjutatud Blaumanise novell, mille alusel Anna Brigadere kirjutas samanimelise näidendi). Millega see lugu teid kütkestas, et tekkis soov just kõnealust ooperit lavale tuua?

Huvitav, et mainisite sarnasust Blaumanisega, sest ooper tugineb väga kõrgeväärtuslikule, Blaumanise-Ibseni stiilis kapitaalsele näidendile. Lavastasin selle ülimalt toretsevas juugendstiilis. Olen rõõmus, et see lavastus on nüüd Riias, juugendstiili linnas. Lavastus peaks Riiale väga passima. Ooperi muusika on loodud juugendstiili domineerimise ajal, nii Praha, kui ka Riia on juugendstiili linnad. Need motiivid on ka Leoš Janáčeki muusika lähtepunktid: arhaismi, etnografismi ja modernismi ühendus.

Te töötate tavaliselt materjaliga, mis haarab väga isiklikult olmelis-psühholoogilises või ka ideoloogilis-sotsiaalpoliitilises plaanis. Kuidas oli Janáčeki ooperi puhul? Kas tõesti, teie sõnutsi, ainult toredus?

Loe edasi ALVIS HERMANIS: MUL ON KÕRINI VENE HINGE ÜLESKIIDETUD KEERULISUSEST. HEA OLEKS SEST PUHATA. →

Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon

Palun sellesuvise noorte laulupeo kunstilisel juhil Pärt Uusbergil pärast me jutuajamist sõnastada, mis on tema jaoks eesoleva laulupeo juures kõige tähtsam. „Et laulupidu ei oleks meelelahutuse, vaid rohkem kultuuri osa,” vastab ta.

Pärt Uusberg. Omamoodi sümboolne seegi, et laulupeo eelproovid toimuvad kunagises Laevastiku ohvitseride majas, nüüdses Vene kultuurikeskuses.

Me kohtume Raplas. Nii nagu isa Valteriga ja kõigi vendade Uusbergidega on ka eesootava laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergiga huvitav kõnelda teemadel, mis argipäeva hallust hajutavad, millest tavaliselt pole aega mõelda ja veel vähem neid mõtteid suuremaks sõnastada.

„Mul on heliloojana olnud mitu sellist kogemust, kus pusid mõne taktiga lõputult. Käid enda meelest kõik lahendused läbi. Rahule ikka ei jää. Lähed magama. Ja hommikul klõpsti on lahendus olemas.” Jõuame järelduseni, et magades ei sega aju mitte miski ja ta saab tegelda su loominguliste mõtetega omasoodu.

Mida sa täna, laupäeval Raplas tegid?

Loe edasi Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon →