Rubriigiarhiiv: Monoloog

Väärikas rahvas ei kraakle omavahel

Talvepühapäeval kallas vihma. Mulle tuttav sümpaatne mees seisis Raplas Selveri poe ees ja tegi üksi valimiskampaaniat. Käisisin poes ära ja jäin temaga vestlema. Lisaks naljale, kuidas ta vabaerakondlasena Kohilas Krossi poe ees oli agiteerinud koos keskerakondlase ja sotsiga ning seal koalitsiooni moodustanud, küsis ta, mida ma teatris olen vaadanud, mida vaadata. Valimiskampaania mehel olid kummikud jalas, sellised maamehe omad. Ja me rääkisime Hendrik Toompere vanema kohe esietenduvast lavastusest „Armastus Krimmis”. Loe edasi Väärikas rahvas ei kraakle omavahel

Ilmub Ülo Vooglaiu Isemõtleja käsiraamat

Järgmisel nädalal ilmub kauaoodatud raamat „Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale”. Pikki aastaid Eesti avalikkust kõnetanud sotsioloog Ülo Vooglaiu kirjutatud uues käsiraamatus avatakse suur hulk iseseisva riigi ja rahva edu eeldusi. Raamat on hea abimees muuhulgas kõigile inimestele, kes soovivad Riigikogu valimistel vastutustundlikku otsust langetadaIlmuva raamatu kaante vahele on koondatud Ülo Vooglaiu käsitlus inimesest ja ühiskonnast. Teisalt peegeldab see ka autorit ennast, tema maailmavaadet, leppimatust rumaluse ja harimatusega. Tegemist on teosega, mille autor peab rahuldavaks vaid süsteemset inimesekeskset elukäsitlust. Käsiraamatu vormis on eri vaatenurkadest avatud, kuidas luua elamise ja edu eeldusi endale ja teistele, kuidas kujuneda elanikust kodanikuks, kes oskab asjatundlikult osaleda ühiskonna- ja kultuurielus. Loe edasi Ilmub Ülo Vooglaiu Isemõtleja käsiraamat

Festival, mis väärtustab eesti keelt

Betti Alverile pühendatud XIV luulepäevadel „Tuulelapsed” Jõgeval luges ligi 400 põhikooli õpilast Kersti Merilaasi ja Kalju Kanguri luuletusi.

Kahe päeva jooksul esinesid laval 23 truppi. Selle festivali kaubamärk on lavastuslikud luulekavad. Neid vaatab Nõukoda. Päevad kandsid koondpealkirja „See maailm on mulle kingituseks antud”. Loe edasi Festival, mis väärtustab eesti keelt

Tõnu Kargu Sergo: Inimese elu on kui sinematograaf…

Kroonu käsk, surm ja sitahäda – need on kolm asja, mille vastu inimene ei saa,” ütleb vintis Sergo filmis „Johannes Pääsukese tõeline elu”. Mulle tundub, et siia saab lisada ka filmitegemise soovi. See film pidi sündima!

Hardi Volmeri mängufilmi „Johannes Pääsukese tõeline elu” peategelased ei ole lihtsalt krahvid vaid sinematograafid. Selle kõrgelennulise iseloomustuse annab Johannes Pääsukesele ja ka Harri Volterile, keda mängivad Ott Sepp ja Märt Avandi, Türgi sõja suurte vuntsidega veteran, Kihnu saarelt pärit Sergei ehk Sergo – Tõnu Kark, kelle filmimehed endale teejuhiks ja hobusemeheks palkavad.

Kui Pääsuke Voltrit kamandab: „Harri, pane kaamera üles!”, kõlab see just täpselt samamoodi nagu Lia Laatsi käsk Ervin Abelile Sulev Nõmmiku filmis „Siin me oleme”: „John, lase vesi välja!”. Mäletatavasti tegid targad filmikriitikud sellegi Nõmmiku filmi, kui see esilinastus, maatasa. Aeg teeb Eesti filmidega imet alati ja tänaseks on viimane menufilm. Loe edasi Tõnu Kargu Sergo: Inimese elu on kui sinematograaf…

Tartu kunstnike „Teistmoodi” on väga päris

Tartu Kunstimajas on vaadata traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis tänavu kannab pealkirja „Teistmoodi”. Näituse kuraator on Margus Meinart ja väljapanekut saab iseloomustada mõiste ja sõnaga maaliline.

Ma alati Tartu kunstimajja sisenedes kohmetun, sest ei tea, kas pean pileti ostma või mitte. Seekord algab näitus kohe selles kohmakas trepiga eesruumis. Sinna mahub kaks Kalju Kivi objekti, skulptuuri, masinat. On vaatamisväärsed küll. Tean Kalju Kivi teatrikunstnikuna, seepärast koputan kergelt sõrmenukkidega selle masina pihta ja rõõmustan, et Kivi on osanud mind ära petta – mingid masina detailid on papist ja mõjuvad nagu raske metall. Loe edasi Tartu kunstnike „Teistmoodi” on väga päris

Vanapaganad ja Vabadussammas

Loen Ülo Vooglaiu uue, peagi ilmuva raamatu käsikirja. Raamat on ise mõtelda ja vaba olla tahtvatele inimestele – kodanikele. Kui Tallinna plakatipalagan algas, siis sain aru, kuidas seda raamatut meile kõigile kiiresti vaja on. Peatükis „Inimene” ütleb professor: „Nägemisvõime ei sõltu ainult sellest, kuidas silmad võtavad, vaid rohkem sellest, kuidas pea võtab, milline on mõtlemisvõime ning igat liiki nähtuste ja protsesside taha nägemise võime.” Loe edasi Vanapaganad ja Vabadussammas