Pildistas Armar Paidla. Lugu ilmus Maalehes.

Üleeile, 24. mail laulsid ja mängisid Rapla oma andekad lauljad ja muusikud avatuks 21. sajandi professionaalse tehnikaga sisustatud helisalvestusstuudio – Susi stuudio.

Stuudio valmimise ime tundub pisikese protestiaktina me riigi „regionaalpoliitika” vastu, kuigi sellest kordagi otseselt juttu polnud. Rapla kultuurikeskuse juhataja Age Rebel, kes kogu oma jõu, pere ja muud loomad stuudio valmimisse panustas, pole sellele ilmselt mõelnudki.

Raha ja raamatupidamise valitsemise ajal olgu öeldud, et stuudio valmimiseks kulus neli aastat ja üle 200 000 euro.

 Kõik Raplast

Anne Veski kuulas Susi stuudio avakontserti esimesest reast, kuid laval ise seekord ei käinud. Esinesid läinud sajandi 60ndatel sessamas seltsimajas bigbändi teinud Ivo Hakkaja ja sellel kevadel Eesti Laulul muusikalise mõttega silma paistnud Mick Pedaja. Kõikide ülesastunute nimekiri tundub Eesti mastaabis ulmeline, kui mõelda, et nad kõik on pärit Raplamaalt: peale eelnimetatute veel Jüri Pootsmann, Birgit Sarrap (Õigemeel), Peter Põder, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Vambola Fucks, Ivar Sirp, Thea Pluoja, Märt Avandi, Vahur Vessart, Paul Daniel, Erko Laurimaa, The Notes, Fest, ja Izzy in Scarlet.

Näitleja Märt Avandi ütles pärast Thea Pluoja ja Vaiko Epliku lauldud Justamendi laulu „Kogu elu on tee”, et ime on kuulda, kuidas lauljad laulavad. Ta pidas silmas, et tema on näitleja, kes peab ka kohe laval laulma. Seal olles üllatas ta oma lauluvalikuga, laulis koos Thea Paluojaga (nii Märt kui Vaiko on Thea õpilased) Tõnis Mägi laulu „Romanss”.

Minu käest sageli küsitakse, mis on selle fenomeni taga, et Raplast ikka ja jälle andekaid noori inimesi Eesti ja maailmagi maastikule tilgub. Mina ei tea, aga näen ühiseid jooni. Nüüdne kontsertki kinnitas: ime sünniks muusikas tuleb vähemasti ära anda oma hing. Kui see suhe on olemas, tekib laval harukordne energia, mis jõuab saali kuulajani ja tuleb ka pärast kontserti sinuga kaasa.

Tõnu Susi

Miks Rapla helistuudio Susi nime kannab? Põhjuseid on palju, aga mõned neist: Tõnu Susi oli Rapla esimese biitbändi Omega trummimees. Bänd oli kooliansambel, esitas mitmehäälset Bee Geesi loomingut ja mu mäletamist mööda ka näiteks Jimi Hendriksi lugu „Fire”.

Kui ma juba suurem koolipoiss olin, siis oli just Tõnu see, kelle juures TPIs me tema venna Toivoga külas käisime, pataka plaate kaasa saime, need tänase Rapla ühisgümnaasiumi raadiosõlmes ümber lidistasime ja hiljem seda tolleaegset rokkmuusikat koolipidudel ja mu mäletamist mööda vahel ka tundide vaheaegadel kõigil kuulda lasksime. See oli haridus, mis päris, vaba olemist ülistav muusika, mis tuli nende piiride tagant, kuhu me tollal füüsiliselt ei pääsenud. Sealt, sellest muusikast tuli vabaolemise vaim.

Läks palju aega, enne kui tuli laulev revolutsioon. Tõnu tegi muusikaäri ja ka poliitikat. Poliitikas ajas ta seda joont, mida täna vähe on ‒ ajas Rapla oma asja.

Uue stuudio eesruum on Tõnu mälestustuba. Selle seintel pilt-tapeet, kus täpsemalt kirjas ta elu, Rapla levimuusika ajalugu ja ehk sõnade ja piltide taga peidus ka seesama Rapla kogukonna fenomen.

Susi stuudio

„Me ei andnud alla ja unistus sai teoks,” võttis ime sünni kokku Age Rebel. Erko Laurimaa, kes on üks Rapla meestest, kes oma hinge muusikale ja stuudio loomisele andnud, ütleb: „Hetkeseisuga on meil 32 kanalit salvestamiseks. (Vaiko Eplik ütleb hiljem, et tema väga heas kodustuudios on kanaleid näiteks kaheksa.) Võimalus on salvestada nii bände kui koore. Stuudios on väga head salvestamismikrofonid. On trummid… Ja kõik on veel ees.”

No on, jah, ees ja see on lootusrikas. Palju õnne, muusika!  Vana muusik Ivo Hakkaja avas kontserdi, mängides saksofonil maailmakuulsa loo „Blue Moon”. Tõnu Susi mängis trumme Ivo kunagises bigbändis. Ka seda lugu üsna kindlasti

Anne Veski, kui tähtis on sellise helistuudio olemasolu?

Hoolimata sellest, et paljudel muusikutel on oma kodustuudiod, on sellist professionaalset stuudiot väga vaja. Algajate jaoks on tarvis kedagi, kes oskab salvestada, ja et oleks, millega seda teha. Hea, kui puldi taga on inimene, kes oskab olla ka õpetaja.

Selline stuudio on taganttõukaja ja edasiviija. See annab muusikaelule hoogu.

Sa ei käi oma sünnilinnas Raplas enam just iga päev, mis tundeid siin olemine sus tekitab?

Nostalgilisi. Siin kultuurimajas tegime oma esimesed lindistused. Trummid pandi üles naiste WCsse, veeti juhtmeid… See oli ikka ime, kuidas me lood, mõtlen bändi, mida hüüti Omega kah