Kakskümmend aastat tagasi Järvamaale Sääskülla elama läinud linnapoiss Arlet Palmiste peab plaani kirjutada näidendi kirjanik A. H. Tammsaarest. On veel üks asi, mida ta tahaks tulevikus teha: „Olen mõelnud, et loenguid pidada mulle väga meeldiks ja kunagi kindlasti teen ka seda. Oma teadmiste jagamine on ka minu kirg.”

Ajame juttu Vargamäel. Jutuks tuleb 1980. aastal Järva-Madisel tegutsenud pastor Vello Salumi lilleäri. Arlet teab, et tol ajal oli naistepäeva-nartsissi hind 50 kopikat õis. Pastor Salum sai õie eest 45 kopikat ja müüs neid sajaste pakkidena. Salumi ja lillejutt meil käivitub sellest, et Arlet näitab oma kohe esietenduva näidendi ja lavastuse „Issanda teener” lava, mida ääristavad nartsissid. Lava keskel on suur puust rist, ühes küljes VEF raadio, millest kuulati „Ameerika häält”. Näidend räägibki võimu ja vaimu vahekorrast. Otsapidi jõuame ka meie oma jutuga sellesamani. Ma jätan meelega siin loos seletamata, kus Arlet Palmiste nalja viskab ja kus on tõsine. Uhke huumorimeel ja rõõmsameelne elutunnetus on tal igatahes. Näiteks ütleb ta, kui oleme juba lõpetanud: „Tahaks nagu hästi tark olla, aga ei tule välja.” Luban selle pealkirjaks panna. Arlet naerab.

See on austusväärne, et suudad maal kultuuriasja ajada ja teed seda rõõmsa meelega.

Loe edasi Arlet Palmiste: Inimestega tuleb rääkida, siis on kõik korras →

Maili Metssalut näeb septembrist ETV Maahommiku uue reporterina. Maili laul „Mina ja meri” kõlas laulupeol. Kohe ilmub ansamblil Rüüt uus plaat koos Sander Mölderi. Juulis tähistab ta 35. sünnipäeva. Septembri alguses on Raplas 8. kultuurifestival „Särin”, mille juht on seesama Maili.

Sa ütled siiralt, et su ümber on nii palju häid inimesi. Seda hirmu ei ole vahel, et ükskord see saab otsa?

On olnud aeg-ajalt ka see tunne. Aga siis jälle midagi ilusat kerkib kuskil. Kas see usk on naiivne… ma usaldan elu. See kogemus ja teadmine on ka, et kõik ei ole lust ja lillepidu. Mõõnad on ka olnud. Vahepeal on tunne, et mida sügavamal sa ära käid, seda kõrgemale on sealt võimalik tulla.

Kui palju noor põlvkond sellest aru saab üldse, et elu ei ole ainult lust ja lillepidu?

Loe edasi Maili Metssalu: Õpin tegema asju hästi selgelt nii, et oleksin ka ise tagasilaetud →

Kaheksa päeva pärast esietendub Saueaugu teatritalus „Kotka tee taeva all”. See on autor ja lavastaja Priit Põldma (29) kolmas näidend, mis kirjutatud just siin. „Kõiki kolme läbib teemana looming, vaimne pürgimus, igatsus millegi poole, mis on endast kaugemal, endast väljas – avarus.” ütleb Priit ise.

Sätin ennast selle loo üleskirjutamiseks seisma. Tunnetuse pärast. Olen oma maakodus kuuri all. Laual, jah, on arvuti, peas on mul kõrvaklapid, aga vähemalt ma ei istu mugavalt tugitoolis.

Tegelikult pean tunnistama, et sellisest kirjutamisest – püsti seistes arvutisse – ei tule minul midagi välja. Aga just nii kirjutas „Kotka tee” kirjanik oma kuulsaid teoseid. Seisis kirjutuspuldi taga, mis meenutas maalipukki. Selle lavastuse kunstnik Kristjan Suits nägi sellist pilti lapsena Viljandimaa metsade vahel ja ta ütleb selle mälupildi üheks põhjuseks, miks temast sai kunstnik, mitte puutöömees.

Priit Põldma, see on su kolmas töö Saueaugu teatritalus. Mis tähendus on sinu jaoks Saueaugul ja siin tehtaval teatril?

Loe edasi Priit Põldma: Saueaugu on unistuste koht, kus teatrit teha →