Mul on viimasel ajal tunne, et psühholoogid ja psühhiaatridki on segaduses ega oska või ei julge välja öelda, mis inimestega ühiskonnas sünnib.
Mõnikord on päev tühi, ühtegi head mõtet ei leia tast. Siis kuulan raadiost teiste omi, loen ja mitte miski ei käivita. Kui proovin edasi mõelda enda poolikud mõtteid, tunduvad need lollid. Selline vaakumiseis. Ja vaid kirjutamine tavaliselt aitab. Üleskirjutamine. Loe edasi Viha laastab linnad
„Ma väga kohe ei tahaks maale tagasi,” ütleb Kersti Kreismann. „Mina olen ikka väga maakas,” vastan. „Ma tean!” ütleb Kersti. Ja siis me räägime. Õigemini tema räägib, mina rohkem kuulan.
Kersti Kreismann saab 25. jaanuaril 70-aastaseks ja ta tuleb kohtuma tennist mängimast. Ütleb, et hakkas seda kuningate mängu mängima siis, kui sai 60. Draamateatris tähistatakse oma suure näitleja juubelit 27. jaanuaril, kui nad koos kursusekaaslase Martin Veinmanniga mängivad etendust „Julia ja Romeo”.
Palju näitlejaid on just jaanuaris sündinud.
On. Ei tea, miks. Tundub sobiv tähtkuju.
Usute te seda värki?
(Ta ei raiska sõnu, raputab napilt pead.) Me pidime sina peale minema. Loe edasi Kersti Kreismann – maatüdruk ostab lilled linnaturult
Minu jaoks on Kaido Ole teatraalne kunstnik. Selline, kes maalides ja elades päris. Läinud reedel avas ta Tallinna kunstihoones oma suure näituse, millel pealkiri „Nogank hoparniis“. Võta siis nüüd kinni, mida see tähendab?! „Kõige aluseks on heatahtlikkus ja uudishimu…” ütleb Kaido Ole. Kõlab lihtsalt, aga pole sõnakõlks. Ikkagi on elu klaaspärlimäng… Pole sadat aastatki möödas, kui lauldi „alleaa” ja „sink sale proo”.
Kaido, kas see, et su suur näitus avatakse jõulu eel, on seotud turundusega, nii nagu on paljude enne jõulu ilmuvate raamatutega?
Selle näitusega on seotud väga paljud inimesed ja kindlasti on keegi mõelnud ka turunduse peale, mis iseenesest pole alati saatanast. Jõulu puhul on loomulikult kõik asjad pigem hoopis jumalast tulenevad, jõulumarketing kaasa arvatud. Minu jaoks on see kõik huvitav, sest ma tean, et ma paratamatult kontrollin üsna lühikest lõiku sellest, mis on seotud minu tehtud kunstiga. Kõik loojad kontrollivad üsna lühikest lõiku. See võib sind vihastada, see võib sind nörritada, aga viimasel ajal ma hoopis naudin seda, sest huvitav on näha, mis ja kuidas asjad edasi kulgevad.
Mis märk see jõul sulle on?
Ma ei ole jõulu inimene ja ma pole ka usuinimene selle sõna tavatähenduses, kuigi kunstis on usul alati oluline roll, aga see on omaette teema. Ma olen käinud aegajalt jõulukirikus eelkõige esteetilistel põhjustel, sest see on kena vahepala pikkade pühade muidu veidi monotoonses ja piiravas jadas. Loe edasi Külmetava kunstniku portreest koos Kaido Olega
Söök asetatakse lauale. Heade mõtete koht on seni olnud inimese peas.
Ajakirjanik küsis mu Vene sõbralt hiljutise intervjuu lõpuks, mida ta teeks esimesel aastal, kui oleks kultuuriminister. Venes on nimelt olukord selline, et käib pikemat aega kultuurirahade kärpimine. Seadustega on keelatud laval ropendada ja palja tagumikuga ringi joosta. Ja on see käsk ka, et nõukogude ajast tuleb rääkida nii nagu selle kujundas kommunistlik propaganda. Müüte ei lõhuta. Kõige hullem on veel see, et on tekkinud enesetsensuur. Normaalsed mehed teatrijuhtidena jätavad ilma keeldude ja käskudeta eos need näidendid ja lavastused lavale laskamata, mis näiteks võiks kutsuda esile õigeusu kiriku viha. (Või on õigem öelda: kättemaksu.) Loe edasi Söök on laual, härrased valitsejad
Jaak Alliku raamatu „Kihnu Jõnnist Savisaareni” alapealkirjaks võiks olla ka „Brežnevist Kersti Kaljulaiuni”. 
Ega ma oskagi seitsmekümne-aastaseks saanud Jaak Alliku kirjutatud isklikku kujunemislugu lühidalt teisiti iseloomustada kui raamatut, kus teljeks ta poole sajandi jooksul kirjutatud teatriarvustused ja lihaks luudel poliitika Nikita Hruštšovist Taavi Rõivaseni. Allik on hariduselt ajaloolane ja on elanud oma elu kultuuris. Loe edasi Jaak Alliku elulooraamat on kui me kultuuriajaloo õpik
Lavastuse „Ma parem tantsiksin sinuga”algusvideo on aastast 2036
Sealt saame teada:
Ajal, kui diplomaadi taagaga poliitik Mart Helme räägib venelaste viiendast kolonnist Eestis, mängitakse Telliskivi loomelinnaku Vabal laval lavastust”Ma pigem tantsiksin sinuga”, mida kannab soov mõista me erinevust ja leida kokkupuutepunkte. Loe edasi Tantsud venelastega Vabal laval
