Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2010

Monoloog

Süstik on tuul, kuid mis lõngast on lõim

Lisa kommentaar

 

See on linnupesa, ei ole linnupesa sarnane.

Head vabariigi sünnipäeva. Lugu mis siin kirjas ilmus pisut lühemana läinud nädala Maalehes.


Riik väärtustab loovust! Miljon krooni on siinjuures vaid mõõdetav suurus.

Kui riik jagab kultuuripreemiaid, teeb ta kummarduse loovusele ja ideaalidele. Eelmise aasta elutööpreemia saajatele helilooja Arvo Pärdile, näitleja Aarne Ükskülale ja kirjanik Ellen Niidule lisanduvad tänavu teatriloolane Lea Tormis, sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja dokumentalist Andres Sööt.

Üheksa aastat tagasi nabis tollane Rapla valla kultuurinõunik Valter Uusberg mu tänaval kinni ja ütles, et appi tuleksin. Nii sattusin Tori kirikus süüdatud võidutule tervitajate sekka Raplas.

 

Rituaalid, müüdid ja tabud

Olime Valtriga varem ka uue riigi traditsioonide peale mõelnud. Rääkinud sest, et vanad puuslike kummardamise traditsioonid on veel liiga värskelt meeles. Päris mitu korda on me juttudes sõbraga kõlanud koopiakunsti teema. Vabadussambad meie ajaloo tõmbetuulte tõttu seda on. Kuidas kopeerimine inimeste meelt mõjutab, on hoopis teine kultuurijutt.

 

Loe edasi Süstik on tuul, kuid mis lõngast on lõim →

Monoloog

Viiskümmend numbrit Teatrikülgi, ehk lumehelbeke, tasa, tasa…

Lisa kommentaar

Foto: Ervin Õunapuu

Mis teater on? Minu jaoks on teater täna eelkõige need viiskümmend numbrit Teatrikülgi. See tähendab vähemalt 200 teatrist kantud lugu nelja aasta jooksul. Palju teatrivaatamist. Tuhandeid jutuajamisi erinevate inimestega. Tähendab rõõmu ja kurbust ja pettumusi. Lisaks külgedele on teatrist kantuna sündinud veebis Teatritasku ja reaalsena „Koguja raamat“.

 

Loe edasi Viiskümmend numbrit Teatrikülgi, ehk lumehelbeke, tasa, tasa… →

Dialoog

Punasest õhupallist kurjaks kuningatütreks

Lisa kommentaar

 

Maili Metssalu on lõpetanud Rapla Vesiroosi gümnaasiumi, on Raplast.

 

Maili Metssalu elu esimene suur osa on Goneril William Shakespeare’i näidendis „Kuningas Lear“. Nagu enamikku tänastest teatritudengitest iseloomustab noort naist mitmekülgsus.

 

Mis teater on, miks teater on?

Teater on mu jaoks vahend, mille kaudu saab olulist edasi anda. Teatri kohta võib öelda kanal, mille sees liigub laval oleva näitleja ja vaataja vahel nii informatsioon kui ka energia.

Miks teater? Kuna teatris on võimalik ühendada nii mitmeid vahendeid ja vorme, siis on see minu jaoks ehk kõige võimsam väljund loominguks, oma mõtete ja arusaamade vabaks väljendamiseks. Kõige otsesem, vahetum.

 

Loe edasi Punasest õhupallist kurjaks kuningatütreks →

Dialoog

Mõista maailma ja olla aus elus ja laval

Lisa kommentaar

 

Kirsti Villard on lõpetanud Rapla ühisgümnaasiumi, on Raplast.

 

 

Kirsti Villardi elu esimene suur osa on kojaülem Oswald William Shakespeare’i näidendis „Kuningas Lear“. Alljärgnevas võib tähelepanelik lugeja märgata tüdruku arglikku lavastajaambitsiooni, mida Teatriküljed vaid julgustada soovivad.

 

Mis teater on, miks teater on?

Minu vastus on puhtalt minu enese elu puhastustule sõelale jäänud mõtted kõrvuti selle osaga teatrimaailmast, mis pole veel puhastustuld näinud. Ehk siis kaks ja pool aastat teatrikooli ja sellega seoses tekkinud isiklik pilt. Teater on elav kunst, sest sünnib alati kohapeal ja kehtib just selles hetkes.

Miks on? Teater on vajadus ennast väljendada. Elusalt. Vajadus teha ennast kuuldavaks/nähtavaks. Elav jutustamisvorm. Vajadus anda enda kogemust edasi, ausalt, et teiste inimeste jaoks oleks selge pilt, kuidas võiks mõelda, et ämbrisse ei astu. Ja samamoodi näidata, et kõik on inimesed. Teater minu jaoks on selleks, et olla ausalt inimene ja näidata ausalt inimest, et kõik võiksid olla ausalt inimesed.

 

Loe edasi Mõista maailma ja olla aus elus ja laval →

Määratlemata

Uku Uusberg lavastab vabariigi sünnipäeva kontserdi

Lisa kommentaar

 

Selle ukse taga Võru vanas viinavabrikus mängiti läinud suvel Uku Uusbergi lavastust, mis lähtus Slawomir Mrožeki näidendist nimega  „Pidu”.

Eesti Draamateatri näitleja Uku Uusberg lavastab vabariigi sünnipäeva kontserdi Tartus Vanemuise teatris 24. veebruaril.

 

Uku, kuidas sa ennast sellist asja tehes tunned?

See on oma olemuselt midagi täpselt nii keerulist nagu sa selle enese jaoks teed. Ametlik “tellimus” on ikkagi kontsert, mitte lavastus. On heaks tavaks saamas, et ka sel üritusel püütakse kontseptuaalselt ühtset tervikut luua, parimal juhul ka midagi sellega öelda, vaatenurka avada. Ja see ongi see keerulisem. Nii ka minu jaoks.

Teatrilavastuse tegemisest erineb see kontsert jagatud vastutuse poolest. Õhtu kunstiline juht on muusikainimene, sel aastal Ando Kiviberg, kellele on kõrvale määratud lavastaja ja kunstnik, sel aastal Iir Hermeliin. Kontserdil kõlava muusika valib peamiselt kunstiline juht. Valitud palad on mulle ette antud “tegelasteks”. Meil Andoga on õnneks õnnestunud ikkagi juba muusika valimise juures koostöös olla.

 

Loe edasi Uku Uusberg lavastab vabariigi sünnipäeva kontserdi →

Monoloog

Vale jutt, et teater on kaduv kunst

Lisa kommentaar

 

Selline pilt avanes läinud aasta lõpul Kultuuripealinna kontoriaknast.

 

Püüan siin tõestada, et ei kao see teater kuhugi. Teatris nähtu salvestub inimestesse, kes vaatavad, ja kõnnib nendega kaasas kogu elu.

Ma ikka kohtan inimesi, arukaid, kes ütlevad, et nad ei käi teatris täna, sest kõik, mis hea oli seal, on olnud ja nähtud. Mitte väga hiljuti kippusin ma seda sama arvama. Kahjuks ka mitmes sõnastuses rääkima. Enda imestuseks olen täna avastanud, et teatris on mul selle elatud elu slepi ja kunagise teatrikogemuse toel üha huvitavam. Täna on ja edaspidi.

Tegin katse, mis mu sõnu, et teater, nähtud etendused, inimestega kaasas käivad ja kasvavad aastate lisandudes, muutuvadki ehk, aga nad ei sure kohe ära. Liitusin tänase moeröögatuse Facebookiga – Näoraamatuga siis.

Riputasin sinna sõprade keskkonda üles sellise üleskutse: „Mul on siia kogunenud sõpradele üks palve. Tahan kirjutada üht lugu. Teie abil. Palun vastake küsimusele, milline teatrietendus kogu te elu jooksul on teile enim meelde jäänud? Kui seepeale veel jaksu on, võiksite seda mõne lausega selgitada. Miks? Mida rohkem on arvamusi, seda uhkem saab plaanitud lugu.“ Ja vastati, hiigla põnevalt.

 

Loe edasi Vale jutt, et teater on kaduv kunst →