Teatri tapmine käib Venemaal nii, et senised, enamasti ennast sõjavastastena positsioneerinud teatrijuhid vahetatakse välja. Ülevenemaalise tuntuse saavutanud isiksused asendatakse riigiideoloogiat tunnustavate teise ešeloni inimestega.
Gogoli Kekuse (Гоголь-центр) rajanud Kirill Serebrennikov lavastas ajal, kui Venemaa alustas Ukrainas sõda, Saksmaal Berliinis. Ta jäi sinna. Tema lavastusi aga mängiti Moskvas Gogoli Keskuse edasi. Nüüdseks on selle teatri kunstiline juht ja direktor vallandatud. Vaatamata selle, et sinna on juba määratud uus juht, liigub internetis Kirill Serebrennikovi kiri, kus ta ütleb: „Jah, Gogoli Keskus on suletud. Kõik.”
Vahelepõikeks tuletan meelde, et Julia Aug, kes tegi meil Vaba Lava produtseeritud sõjavastase lavastuse „Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt” oli Gogoli Keskuse näitleja ja käis Eestist veel hiljuti Moskvas mängimas. Nüüd kirjutab ta Facebooki emotsionaalses postituse muuhulgas:„ Mul ei ole nüüd Venemaal jäänud mitte ühtegi etendust. Mitte ühtegi. Mitte üheski linnas. Pole ühtegi etendust, kus mängisin. Ka minu lavastused on mängukavast maha võetud.” Päev pärast seda teadet võttis Vaba Lava Julia Augi loovjuhina palgale.
Hoidke oma nägu
Kirill Serebrennikov kirjutab: „Viimaseks etenduseks saab Juri Levitanski luuletustel põhinev “Я не участвую в войне” („Ma ei võta sõjast osa“). Aga viimane esietendus oli Andrei Voznessenski poeesial põhinev “Берегите ваши лица” („Hoidke oma nägu“). Seda mängiti Taganka teatris vaid korra ja siis keelasid võimud selle ära. Nüüd otsustasid nad sulgeda teatri. Vaatenurga pärast. Aususe pärast. Vabaduspüüdluse pärast.
Seepärast, et kõik need kuud, mil on käinud sõda, ei tule näitlejad protestiks kummardama, vaid lõpetavad etenduse rahutuvi kujutisega.
Teater suleti selle eest, et mängukavast ei võetud maha minu lavastusi. Selle eest, et jäädi korralikeks inimesteks.
Etenduste pealkirjad „Я НЕ УЧАСТВУЮ В ВОЙНЕ“ ja „БЕРЕГИТЕ ВАШИ ЛИЦА“ – see on meie kõigi sõnum teile: jääge inimeseks.
Jah, nad sulgevad elujõulise teatri. Teatri, mille etendused läksid ainult täissaalidele. Suurepärase publikuga teatri. Unikaalse repertuaariga teatri. Maailmanimega teatri. Inimestele mõeldud teatri. Nad võivad seda teha teatri kunagise ellukutsuja õigusega. Aga kunsti seisukohast pole see lihtsalt kahju tegemine. See on mõrv. Järjekordne tavaline mõrv. Niimoodi palun jätkegi meelde: DEUS CONSERVAT OMNIA. (Бог сохраняет все. JUMAL HOIB KÕIK ALLES).”
Kremli kalossid
Vallandati Jossif Raihelgauz, kes oli teatri Школа Современной Пьесы asutaja ja kunstiline juht. 75-aastane mees on pärit Odessast. Ta on kogu Venemaal tuntud mitte ainult kui lavastaja, vaid ka kui lavastajate ja näitlejate õpetaja.
Naine, kes kirjutas Raihelgauzi vallandamisest, ütleb, et tal on selle vallandamise üle isegi hea meel. Sest tšinovnikud ei sundinud vana meest oma teatri päästmiseks ennast alandama ja Kremli haisvaid kalosse suudlema.
Vallandati ka teatri Sovremennik juht Viktor Rõžakov. Rõžakov asus Sovremenniku etteotsa Meierholdi keskuse juhi kohalt. Tema meeskond jäi sinna edasi töötama, aga lahkus pea kohe, kui Venemaa alustas Ukrainas sõda. Teatri juht Jelena Kovalskaja siis kirjutas, et ta ei saa jätkata tööd teatris, mida rahastab agressor.
Isiksused vahetatakse välja… Tõeks on saanud lavastaja Lev Erenburgi 2014. aastal mulle ning Vaba Lava nüüdsele juhile Märt Meosele öeldu: kui tuntud teatrijuhid ja lavastajad astuvad välja Krimmi annekteerimise vastu, siis nad vallandatakse, ja teine ešelon juba ootab uste taga järjekorras, et nende asemele astuda.