Surmahirm müüb mühinal

Parim osa inimkonnast sunnib end uskuma, et pärast kriisi muutub maailm hoolivamaks. Teine osa keevitab kriisi haripunktis 21. sajandi katku ohjeldamiseks hädavajalikele kaupadele külge sellise hinna, et ostja ägiseb makstes.

Siit algabki see ohutunne, et kui kriis lõpeb, algab veel kiirem võidujooks koha pärast päikese all. Osta odavalt ja müüa kallilt. Maskidega ei tohiks hetkel spekuleerida. Kui koroonahirmu eriolukorras jaerireeglite ajal lastakse vabalt spekuleerida, siis mida veel oodata ajast, mil tuleb ennast ja riiki majanduslangusest kibekiiresti päästa?Praegugi tundub, et inimeste ohutus on vähem väärt kui müügikäibed. Kas siis on kõik lubatud, vahendeid valimata?

Raske on mitte märgata seda, mis puudutab inimeste võõrdumist ja võõrandumise ohtu – absurdisituatsioon võib viia kõige hullemani. „Näe, sellist asja kirjutatakse desinfektsioonivahendite kohta FB-s Raplamaa oma kirbuturus: Kohila Konsumis käisin eile. Suur kanister pindade puhastamiseks maksis 48 eurot ja käte jaoks üle 60 euro. Olin pehmelt öeldes šokis. Ja väike tuub, väiksem kui tavaline hambapasta, oli 7.60.”.

Ilma desota ei saa. Saab arutleb, et desovahendide üleskruvitud hind on ehk isegi õigustatud, sest kui see oleks odav, siis ostetaks poest ära nagu peldikupaber. Kuskilt jõudis minuni jutt, et tualettpaberi massilise ostmise põhjus võis olla selles, et liikus kuuldus võimalusest sellest kaitsemaske meisterdada!? Kõigis avatud poodides on desovahend nüüd tõesti tasuta kasutatav. Järelikult on võimalik! Professor Ülo Vooglaid on kirjutanud: „Võõrandumist saab vältida, aga seda on väga raske tagasi pöörata.”

Salaja ei vastutata

Üsna selge on, et apteekidesse jõudsid maskid hiljem kui vaja. Soomes astus üleriigilise maskihanke korraldaja selle ebaõnnestumise pärast tagasi. Eesti Ekspress kirjutab, kuidas on meil: „Olukorra tõsidusest annab aimu asjaolu, et tavapärane demokraatlik protsess on minetatud: alates märtsi lõpust salastas valitsus kõikide tehingute (mida tänaseks on sõlmitud enam kui 25 miljoni euro eest) sisu, väites, et nende avalikustamine võimaldab konkurentidel kaup Hiina tehastes üle lüüa.”

Soomes astutakse tagasi, meil seisavad poliitikud järjekorras, et lasta ennast pildistada Hiinast saabunud ja maandunud – parem hilja kui mitte kunagi – maskidega lennuki juures. Ja siis selgub… tegelikult ei selgu midagi, aga levib kuuldus, et kaup ei vasta sellele, mida oodati.

Maskid kuluvad kiiresti

Mul ei ole tänaseni päris selge, kas need maskid, mille apteegist ostsin, on meditsiinilised ehk siis kindlama kaitsevõimega või tolmumaskid, millel väiksem kaitse. Loen maskidega kaasa saadud kantseliitlikult koostatud kirjast, millel ei ole ühtegi viidet sellele, kes mulle kirjutab, et pean „teostama kätepesu” enne ja pärast kaitsemaski kasutamist.

Selline lause on ka anonüümkirjas tarbijale: „Igapäevaseks kodus või tänaval kasutamiseks mõeldud kaitsemask ei pea olema steriilne.” Lohutan ennast suhtumisega, et igasugune mask kaitseb viiruse eest enam kui maskita olemine. See aga, et kes otsustab, see ka vastutab, ei jõua me riigis kuidagi pärale. Isegi eriolukorra ajal või hoopis just eriolukorra ajal edutatakse truid, aga kunagi läbikukkunud parteisõdureid uutele vastutavatele positsioonidele.

Maailmamõõtme hirm

Meil müüdavate maskide hind sõltub maskide hinnast maailmaturul. Päris naljakas on sellist lauset kirjutada ja mõelda, kuidas ma samasugust lauset olen lugenud aastaid, aga see on puudutanud naftahinda. Viimasel ajal üsna tihti mõtlen me väikestest õmblustöökodadest, mis hiljuti veel olemas olid, kuid suleti suures osas põhjendusega, et Hiinas õmmeldakse odavamalt. Sekeldamine, olgu spekuleerimine või äritegemine, tuleb ka Hiinast. Runnel laulis aastaid tagasi sellest, kuidas me ei saa läbi Lätita ja Venemaa meelest ei lähe. Ja lisas: „Nii nagu käterätita, me kunagi sauna ei lähe.” Täna ei saa Lätti ka.

Kui Peeter Volkonskile kõnelen, et märkan kriisi ärakasutamist hädavajalikuga spekuleerides, saan vastuseks: „Ja ma veel imestasin omal ajal, kui Süürias mäsuks läks ja sealsed armeenlased tahtsid Armeeniasse põgeneda, selle üle, et Armeenia lennukompanii tõstis müraki kaks korda piletihinda.”

Vana sõber Artur Talvik toob juttu ootamatu fakti mu jaoks, mis ometi on loogiline. Tema tuttav pakifirma juht on talle öelnud, et praeguse aja pakkide sisu ei ole sugugi esmatarbekaup, vaid hoopis naiste ilutooted. Šampoonid, geelid, kreemid … ilus omal moel. Omamoodi esmatarve see ju ongi. Isegi mina tahan juba juuksurisse, olgu siis maskita või maskiga.

Mu jaoks on ümbritsevat jälgides ehk kõige hirmutavam see, mida ju ammu teadsin: kogu maailm on seatud nii, et kui kõik on hästi, siis saame hakkama, aga kui miski läheb kehvemalt, siis on oma särk ihule lähemal. Meil ja mujal maailmas. Et mujal on nii ja teised teevad ka, ei ole õigustus olla alatu, kuri, ainult omakasule mõtlev ja surmahirmuga hirmutav. Kõikide spekulatsioonide sisu ja ulatust ei tea ja võib-olla ei saagi teada. Kriisis peame ise hakkama saama, aga kui kriis läbi, siis hakatakse kindlasti taas suurest sõprusest rääkima, mis meid edasi viib.

Hetkel on nii (tsiteerin Ekspressi): „04.03 Terviseametisse pöördusid Ida-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla küsimusega, kas hüvitatakse lisakulud, kui nad hangivad kirurgilisi maske vastavalt 15 ja 17 korda (!! – minu hüüumärgid, MM) kallimalt tavahinnast (said Terviseameti nõusoleku) …”

Ilmus Maalehes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga