Kaks päeva pärast Linnateatri 50. sünnipäeva istub peanäitejuht Elmo Nüganen Raplamaal Kaereperes, Valtu seltsimajas. Saal on puupüsti täis, algab loeng „Lavastades Tammsaaret“.
Elmo Nüganen sätib publiku kuulamislainele sellega, et pakub oma kohta laua taga mikrofoni ees: „Annaksin heameelega selle koha ära. Oleksin teie seas ja kuulaksin seda, kellel on midagi öelda.” Publik on käes. Kõik kuulavad. Loe edasi Lavastaja oskus – lugeda seoseid
Fotonäitus “Fotograaf Mati Unt”
Näituse koostajad on Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.
Näitus jääb Linnateatri Panso saalis avatuks hooaja lõpuni.
Teatritark Lea Tormis ehk Lope de Tormis, nagu teda tänaseni kutsuvad 1990. aastate lõpus lavakoolis õppinud, libistab sõrmedega mööda Voldemar Panso portreebüsti põske ja ütleb vaikselt: „Palju õnne, Volli!”. Linnateatri lavaaugus peetakse 1 minuti pikkusi õnnitluskõnesid 50-aastasele teatrile. Linnateatri Panso saalis on Mati Undi fotonäitus.
Panso oli 37-aastane, kui asutas ja hakkas juhtima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit. Üheksa aasta pärast, 1966. aasta 13. veebruaril, nüüd 50 aastat tagasi esietendus uues teatris Panso lavastus „Otsustage meie üle, inimesed!”. Noorsooteater, tänase Linnateatri ema ja isa oli sündinud.
Juhan Viiding, Kersti Kreismann, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Vaino Vahing, Evald Hermaküla, Ingo Normet, Karin Raid, Arvo Valton, Hando Runnel, Jaak Allik, Jaak Kangilaski, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Johnny B Isotamm, Jaak Rähesoo, Madis Kõiv… põlvkond teatri juurde hoidnud inimesi Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Vahed ja vahemaad siis vist nii suured ei olnud kui täna. Aga ilmselt on see mu sellesama sulaaja sabast kaasa saadud idealism, mis nii mõtlema suunab. Lavaaugus õnnitlevad Linnateatrit Vanemuise näitlejad Külliki Saldre ja Aivar Tommingas.
Lea Tormis vaatab ühte fotot ja ohkab üllatunult: „Nii noor! Juuksed Loe edasi Nõukogude (s)ula-aja noorus Mati Undi fotodel
Rakvere teatris esietendus laupäeval vene, Eesti Draamateatris pühapäeval inglise komöödia.
Vene komöödias püstitatakse alevi väljaku ääres olevale tühermaale ausammas. See käivitab loo. Ausamba otsas seisev Kojamees on elus ja hakatuses ennast kangelaseks ei tunnista, ehkki teised talle ausammast nähes isegi salaluuraja sildi külge kleebivad. Kui on ausammas, siis järelikult on ka kangelastegu. Ausambaid püstitatakse kangelastele.
Inglise näidend pole tavaline üheplaaniline olude ja inimese nõrkuste väljanaermine. On traagilise tunnetusega kirjutatud lugu sellest, mis juhtub inimestega kui neil näiliselt kõik õnnelikuks olemiseks olemas on. Igal selle loo tegelasel on oma väline edu ja sisemise edutuse, ehk isegi avaliku õnne ja peidetud õnnetuse lugu elatud elu seljakotis. Loe edasi Komöödia kaks otsa
Maalehe üleskutse maalida Eestimaad tõi taas meelde, kuidas kunst teatritesse koguneb. Selle võiks üleskirjutada.
Viimane teatriga seotud suur laemaal valmis 2012. aastal. Autor ja maalija Tõnis Saadoja. Maal on tänase NO99 teatri fuajees ja ilmselgelt seotud selle teatri ühe ideoloogi Eero Epneriga, kes on kunstiteadlane. Selle maali inspiratsiooniks on kunstniku sõnul Lahemaa mets, puud, maali stiili märgivad kunstiteadlased sõnaga „fotorealism”. Tundub tähendusrikas, et maja, mis nüüd teatrimajaks, kus suur laemaal, valmis ise 1947. aastal. Loe edasi Kunst kuulub teatri(sse)le 2
Me sündides maandume äralennuväljale nagunii.
Meil pole siia ilma ärgates kaasas küsimust, kuhu poole ja kellega? Üsna kiiresti omandame oskused, mis meid äralennuväljal saadavad. Õpime nimetama, käima ka.
Näitleja Evald Aavik, mees, kes sai just elutööpreemia ja ka 75aastaseks, rääkis, et on pärit Kuressaare puritaanlikust perekonnast. Kui isa lõõtsa koju tõi, sai kuueaastaselt teada, et oskab seda mängida. Muidugi pidi siis kohe ka oma oskusega esinema, mängima lõõtsa pulmades. Loe edasi Evaldi tekk, Baskini padi ja äralennuväli
![2011_Mustla_raamatukogu_v_żlissein[1]](https://teatritasku.ee/wp-content/uploads/2016/01/2011_Mustla_raamatukogu_v_żlissein1.jpg)
Enn Põldroos (1933)- maalikunstnik, kes on oma elus näinud ka Konstantin Pätsi, kraamib 2016. aasta jaanuaris taskust välja nutitelefoni. Lööb seal lahti kaks pilti, mille on maalinud Tarvastu valla inimestele kingituseks Mustla raamatukogu kinnimüüritud aknaid valgustama.
Viljandis, Enn Põldroosi iskliku kunstimuuseumi tagumise kaminatoa seinal on teiste seas maal „Neli ühejalalist põlvitamas“ . Maalil siis neli erinevat suurt jalatalda. Ja selleks, tundub, et vaataja üle ei mõtleks, vaid mõistaks, on suurema maali kohal ka pisike spikker, kus neli mustakuuemeest põlvitavad. Nelja peale on kuubede alt paistmas neli jalga. See pilt on maalitud 2013. aastal. Loe edasi Enn Põldroos: Igaüks saab õndsaks oma teed pidi
