Autori Margus Mikomägi postitused

Määratlemata

Jaan Kaplinski: Eestlastena peaksime kaasa aitama Venemaa ja Lääne leppimise

Lisa kommentaar

 

ÜKS LUULETUS
Pärast intervjuu tegemist saatis Jaan Kaplinski oma venekeelse luuletuse, mis me jutuajamise ehmatavalt täpselt kokku võtab. Küsisin kas see on ta Venes luulepreemia sanud kogust? jaan vastas:  Ei,  luuletus on järgmisest, seni veel toimetamata ja avaldamata kogu käsikirjast. Päälkiri oletatavasti “Wegeneri naeratus” (Улыбка Вегенера”).

Чем больше книг тем меньше деревьев

чем больше автомобилей тем меньше лесов

чем больше слов тем меньше свободы слова

меньше свободного пространства и времени

где можно лишь быть мыслить не думая

о том о чем следует и не следует думать

пока солнце не зайдет за амбар и изгородь из ели

не разгорится красно-желтым пламенем

и заморозки не крадутся из ложбины

все ближе к последним цветкам настурции

и последние гуси и последние клубы облак

улетят унесутся на юг оставляя нам

сны о южных островах и холодную темную ночь

Jaan Kaplinski

 

Elame hetkes, mil eurooplased taas nendivad: maailm pole enam endine. Kuhu meie, eestlased, ses maailmas teel oleme? Peaksime endale ausalt tunnistama, et ISIS on kogus tsivilisatsioonile suurem oht kui Venemaa, tõdeb kirjanik Jaan Kaplinskiga.

Viis aastat tagasi Maalehele antud intervjuus mõtiskles Jaan Kaplinski, et inimese mõistus on kui kahe teraga mõõk: „Me oleme käinud oma soovide, unistuste ja tahtmiste järgi nii edukalt, et selle tagajärjel oleme maailma ja iseenda ohtu seadnud. Mõistus on näinud ette ja osanud väga kavalaid asju teha. Aga samal ajal ei ole näinud piisavalt kaugele.“
Me seekordsed jutud Jaan Kaplinskiga olid juba räägitud, kui jõudsid pärale ehmatavad teated tapmistest Pariisis. „Õhtul panin Mutikul trepile küünlakese. Minu perel on Pariisiga läbi põlvkondade mitmeid sidemeid…“ kirjutas Kaplinsi.
Sündmused justkui ruttasid juba räägitust ette ja me rääkisime veel.

Loe edasi Jaan Kaplinski: Eestlastena peaksime kaasa aitama Venemaa ja Lääne leppimise →

Dialoog

Kümme aastat hiljem: kummalised kooskõlad

Lisa kommentaar

Kümme aastat on möödas ajast, kui Vallo Kirs Rakvere ja Pärt Uusberg Rapla kooliteatripoistena valiti hoiatusfilmi „Klass” peategelasteks. Nüüd on Vallo Ugala teatri lavastaja ja Pärt helilooja.
See on ehk kokkusattumus, aga täpselt ühel päeval, 14. novembril esietendus Vallol seitsmes lavastus, Urmas Lennuki „Ema oli õunapuu” Viljandi Ugalas ja Pärdil oli viienda autorikontserdi „Te parem kuulake, kuis vaikus laulab…” esiettekanne Tartu Pauluse kirikus.
Mõlema noormehe loomingulised sättumused ei jäta kahtlust, me jääme kultuurahvana kestma. Loe edasi Kümme aastat hiljem: kummalised kooskõlad →

Monoloog

Porine ball kutsub inimesi mõistusele

Lisa kommentaar

Valge lina poris

NO99 „Kõnts” sätib vaatajate ette peegli. Ja ikka on veel neid, kes nähtud viltuse lõusta tõttu peegli puruks tahaksid lüüa.
See üllatas mind ennastki, et pärast lavastuse „Kõnts” nägemist olin rõõmus. Ütlesin endast mööda lehvivale NO dramaturg Laur Kaunissaarele, et oli ilus etendus. Ta vist pisut kohkus mu tundeväljenduse peale. Tõepoolest, kuidas saab kaks tundi poris mäslemist olla ilus?! Loe edasi Porine ball kutsub inimesi mõistusele →

Monoloog

Puudu(ta)v kultuur 11: Vastutuulelaevad ei ole enam ammu fantaasia

Lisa kommentaar

„Vend, osta tiivad, sandlipuust, täna hommikul just toodi vanakraamipoodi,“ laulab Tõnis Mägi. Seda lugu me raadiotes just tihti ei kuule, sest seal on jutt vaimsest vabadusest. Sellest, et äkki surm annab meile vabaduse lennelda priiks.
See, kuidas kõlab Rapla ühisgümaasiumi koor – „Riinimanda“ nimeks juba aastaid –, on üllatavalt ülev. Seal ju igal aastal lauljad vahetuvad. Kvaliteet aga… ma ütleksin, on traditsioon. Tekkinud on vist teadmine, et meie teisiti ei saagi, kui mõtleme neile, kes on siin kunagi enne laulnud. Loe edasi Puudu(ta)v kultuur 11: Vastutuulelaevad ei ole enam ammu fantaasia →

Monoloog

Suur Hall ja uue näoga klassika Kuldsel Maskil

Lisa kommentaar

Onegin_photo_by_Igor_Ignatovsait 1

 

“Onegin”                                                                      Fotod: Kuldne Mask

Vene kirjandusklassikute Aleksandr Puškini ja Aleksandr Ostrovski tekstitruud lavastused, mida näidati festivalil „Kuldne Mask Eestis”, kinnitasid, et klassika ei pruugi olla ajalootolmune ja igav.
Samal ajal, kui Tallinas näidati publikumenukalt Venemaa tähtsaima, kakskümmend aastat kestnud teatriauhinna vääriliseks hinnatud teatritöid, kees ja keeb festivali ümber protestide laine.
Vene kultuuriministeerium eesotsas ministriga avaldab Kuldsele Maskile nii-öelda ideoloogilist survet. On festivali ekspertkomisjoni, vabade kriitikute ja teatriekspertide sekka määranud oma esindajad.
93 Vene tuntud teatrikriitikut ja eskperti 12 linnast saatsid Vene teatriühingu esimehele Aleksander Kaljaginile kirja, kus nõuavad hiljuti moodustatud uue ekspertkomisjoni tagasikutsumist. Kaljagin on juba vastanud, et peab kriitikute kirja liiga emotsionaalseks. Siia juurde peab vist lisama, et Kaljaginit peetakse Putini isiklikuks sõbrks. Ta on võimupartei liige.
Vene tuntud lavastajad Konstantin Bogomolov ja Kirill Serebrjannikov on teatanud, et nemad Kuldse Maski konkursil oma lavastustega enam ei osale.
Vaidlus käib muu hulgas ka selle üle, et kes maksab, see tellib muusika ‒ festivali ning auhinda rahastab Vene kultuuriministeerium. Skandaalid peegeldavad üldist totalitarismi pealetungi Venes. Küllap see, mis saab Kuldsest Maskist edasi, näitab ka Venemaa kogu kultuuriseisu liikumissuunda lähiajal ja tulevikus. Loe edasi Suur Hall ja uue näoga klassika Kuldsel Maskil →

Dialoog

Geoinformaatik Margus Tiru: Meil on privileeg uurida ühiskonda ruumilisel tasandil ehk vanal moel tehtud otsused hakkavad tagumikust hammustama

Lisa kommentaar

Positium OÜ aitas kaasa Tartu uute liiklussõlmede rajamisele mobiilide positsioneerimisega liikluse analüüsiga Margus Tiru on geoinformaatik, kes peagi kaitseb doktoriväitekirja. Tema teab, mida on tegelikult väärt mobiiltelefon meie taskus. Kuidas see väike meile kõigile tänaseks külge kasvanud kasulik vidin võib aidata lihtsamini lahendada väga suuri protsesse ühiskonnas. Planeerida ruumi – maanteid, linnu…rahvaloenduse ja maksude kogumiseni välja.
Margus Tiru isa Märt Tiru (1947-2005) võttis kord 20. sajandi lõpus mu Raplas käsu korras oma auto peale. Ta ei olnud veel kindral ja mina olin algaja ajakirjanik, mobiiltelefoni ei olnud veel meil kummalgi.
Sõitsime Klooga polügoonile, kus peeti suurt sõjaväeõppust. Märt Tiru oli õppuse juht, kes juba sel ajal rääkis Eesti NATO-suhteist ja sellest, et meie sõdurid hakkavad kunagi rahuvalvemissioonidel käima.
Mul oli pass kästud kaasa võtta, ID-kaarte siis veel polnud. Ja seal Kloogal peeti me auto kinni. Meid kamandati autost välja, kontrolliti dokumente. Fikseerisin, et mingist tornist oli meile suunatud kuulipilduja.
Sama „tseremoonia“ üha kordus, meid kontrolliti sel sõidul põhjalikult uuesti ja uuesti. Ikka väga hipina küsisin Märdilt, mis jama see on ‒ oled vormis, kõik sõdurid ilmselt sind tunnevad, teavad, et oled õppuste juht, viibaku käega, et sõitke… Sain vastuseks, et kui nad nii teeksid, siis nad pandaks kartsa…
Nüüd vaatan seda noort meest Margus Tiru, kes saab peagi teadusdoktoriks, oma sõnul fifty/sixty tõenäosusega, ja mõtlen, et ta on ikka väga isa moodi.

Kas siis, kui 1999. aastal Rapla ühisgümnaasiumi lõpetasid, sul juba oli mobiiltelefon?
Mina sain telefoni, tean täpselt, juunikuus, pärast keskkooli lõpetamist. Mäletan seda sellepärast, et kui sõitsime Audrusse lõpupidu pidama, siis nende mõnede innovatiivsemate noortega, kes olid suutnud oma vanemaid veenda lõpetamise puhul telefone kinkima, me helistasime vastastikku, et kui kaugel teie olete ja kui kaugel meie. Loe edasi Geoinformaatik Margus Tiru: Meil on privileeg uurida ühiskonda ruumilisel tasandil ehk vanal moel tehtud otsused hakkavad tagumikust hammustama →