Maalehe üleskutse maalida Eestimaad tõi taas meelde, kuidas kunst teatritesse koguneb. Selle võiks üleskirjutada.
Viimane teatriga seotud suur laemaal valmis 2012. aastal. Autor ja maalija Tõnis Saadoja. Maal on tänase NO99 teatri fuajees ja ilmselgelt seotud selle teatri ühe ideoloogi Eero Epneriga, kes on kunstiteadlane. Selle maali inspiratsiooniks on kunstniku sõnul Lahemaa mets, puud, maali stiili märgivad kunstiteadlased sõnaga „fotorealism”. Tundub tähendusrikas, et maja, mis nüüd teatrimajaks, kus suur laemaal, valmis ise 1947. aastal. Loe edasi Kunst kuulub teatri(sse)le 2
Autori Margus Mikomägi postitused
Evaldi tekk, Baskini padi ja äralennuväli
Me sündides maandume äralennuväljale nagunii.
Meil pole siia ilma ärgates kaasas küsimust, kuhu poole ja kellega? Üsna kiiresti omandame oskused, mis meid äralennuväljal saadavad. Õpime nimetama, käima ka.
Näitleja Evald Aavik, mees, kes sai just elutööpreemia ja ka 75aastaseks, rääkis, et on pärit Kuressaare puritaanlikust perekonnast. Kui isa lõõtsa koju tõi, sai kuueaastaselt teada, et oskab seda mängida. Muidugi pidi siis kohe ka oma oskusega esinema, mängima lõõtsa pulmades. Loe edasi Evaldi tekk, Baskini padi ja äralennuväli
Enn Põldroos: Igaüks saab õndsaks oma teed pidi
Enn Põldroos (1933)- maalikunstnik, kes on oma elus näinud ka Konstantin Pätsi, kraamib 2016. aasta jaanuaris taskust välja nutitelefoni. Lööb seal lahti kaks pilti, mille on maalinud Tarvastu valla inimestele kingituseks Mustla raamatukogu kinnimüüritud aknaid valgustama.
Viljandis, Enn Põldroosi iskliku kunstimuuseumi tagumise kaminatoa seinal on teiste seas maal „Neli ühejalalist põlvitamas“ . Maalil siis neli erinevat suurt jalatalda. Ja selleks, tundub, et vaataja üle ei mõtleks, vaid mõistaks, on suurema maali kohal ka pisike spikker, kus neli mustakuuemeest põlvitavad. Nelja peale on kuubede alt paistmas neli jalga. See pilt on maalitud 2013. aastal. Loe edasi Enn Põldroos: Igaüks saab õndsaks oma teed pidi
Külakultuur tasakaalukeeleks
Vabakutseline näitleja Mait Joorits ja Velise publik. Pildistas Viio Aitsam
„Saagu nad rahu“. Vana Läänemaa serva Velise külas on kümneid aastaid oma ajalugu ja kultuuriseoseid elus hoitud. Läinud nädalavahetusel nägi ja kuulis 230 inimest, enamus neist villastes kapsunites, mõjusat järelehüüet 1905. aasta mäsus hukkunutele.
Kirjutan 110 aastat tagasi juhtunu kohta üsna meelega sõna „mäsu”. Mõisad põlesid ja nende juures asuvad viinavabrikud olid üheks peamiseks kohaks, mida linnadest maale mässama tulnud vabrikutöölised koos talumeestega enda kätte ihaldasid. Loe edasi Külakultuur tasakaalukeeleks
Kes on nõus maksma mõtlemise eest?
Tuleb välja, et ühiskonnal tasub uues ajas hädavajalikku vabaduse ja loovuse julgust õppida teatrilt.
Tallinna Linnateatri väikeses saalis oli 12. jaanuaril seminar, kus räägiti loominguvabadusest. Et millest ja kellest see sõltub ja kuidas Eesti riigis sellega lood on. Oma mõttearendustega avaldasid muljet targad naised. Loe edasi Kes on nõus maksma mõtlemise eest?
Artistlik Ohakas silme ees
Valdur Ohakas. Autoportree 1994
Et päris kunst ja kunstnik meelest ei läheks, ilmus Valdur Ohaka 90.sünnipäeval (28. detsembril 2015) kunstialbum, kus sees meistri 130 joonistust.
Kunstiraamatu pealkiri on „Valdur Ohakas 90. Joonistused ajas.“ Lisaks ajale ‒ esimene Ohaka joonistus selles albumis kannab aastanumbrit 1948, viimane 1994, teeb raamatu väärtuslikuks suur formaat, mis lubab joonistusi eksponeerida originaalsuuruses, sellistena, nagu nad on. Suurem osa joonistustest on autori signeeritud, mis ilmselgelt näitab, kui tähtsaks loomingu osaks kunstnik ise neid visandeid pidas. Loe edasi Artistlik Ohakas silme ees