Vaid loominguline nälg ületab tsensuuritõkked

Ma arvan, et ainult intuitsioon aitas mul 2011. aastal lavastaja Mladen Kisselovilt (19432012) küsida, kas maailmas on olemas sellist kohta või korda, kus ei ole tsensuuri. Tark Mladen vastas, et ei ole. Põhjendas oma elu ja teatrikogemuse pealt üsna täpselt: „Raha on tsensor, mis tahes ideoloogia on tsensor, religioon tsenseerib, rääkimata enesetsensuurist.” Kaheksa aastat tagasi ei olnud maailm kindlasti veel nii ärev. Meil ka jagus vabadust ja korda niipalju, et tsensuuri ja loomingulise nälja pärast ei pidanud justkui muretsema.

Mul on kaugest ajast sõber. Ta on lõpetanud Vigala kutsekooli. Saime tuttavaks metsas. Tema oli mees, kes traktoriga minu langetatud puid välja vedas. Aga ühendad meid hoopis tema lugemishuvi. See noor mees võis ennast unustada keset kõige kiiremat tööpäeva traktori kabiinis raamatut lugema. Ma võin olla selle ka välja mõelnud, aga mu meelest lasti sõber töölt lahti kord, sest ta Saaremaal Kingisepa kesklinnas mingit veeavarii kraavi pidi kaevama, aga unustas ennast Loomingu Raamatukogu vastilmunud raamatut lugema. Pole väheoluline, et raamatuteni juhatas sõbra tsensuurivaba isiksus Vigala Sass. Ja nüüd jagas ta Rammsteini skandaalset videot.

„… meie tegelik jõud on meie kultuuris. See on kogu meie väikesele rahvale esmane teadmine. See on, mis võimaldab pikendada meie eluiga rahvusena ja iga väiksemgi panus kultuuri edendamisse on panus meie kestmisse. Nüüd näeme ometi, et möödunud aastakümned on ähmastanud seda meie jaoks aksiomaatilist tõde.” See on tsitaat Loomeliitude pleenumilt 1988.aastal.

„Ameerika on maa, mis on üles ehitatud isiklikule ellujäämisele. Nende kangelane, folkloorne, on üksik kauboi, kes arvestab ellujäämisel ainult oma hobuse, kahe püstoli ja iseendaga.” rääkis Mladen Kisselov kaheksa aastat tagasi. Ta kõneles sellest kauboi sündroomist kontekstis, et teater tähendab koostööd.

Minu viis nende tagasi mõteteni Juhan Ulfsaki hingest tulev pöördumine Rakveres rahvusvahelisel teatripäeval. Ühiskonnas peatab totalitaarsust vaid andekate inimeste loominguline nälg.

Muidugi on olemas ka oma elevandiluust torni põgenemise võimalus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga