Vabanäitlejad leidsid mängides õige koodi.

Täna mängiti Jänedal Pulli tallis lavastuse ” Me tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma” viimane etendus. Neljateistkümnes. Kõik kõlas, see oli sama hea seekord nagu rokk-kontsert. Erinevad energiad tekitasid uue energia ja see kandis nagu tugev sild üle vaevavete. Ajavahemikul esietendusest viimaseni on trupp kokku saanud. On uus teater. On teistsugune. Nad mängisid täna, 5. augustil nõnda, et uskusin – näitlejad ongi (nagu näidendi käsikirjas) neli aastat koos olnud, maailmast eraldi, selleks, et muuta maailma. Nad olid igaüks oma nägu ja nad olid koos ja olid teistsugused.

Esietendusel oli see kõik kusagil olemas, aga täna oli kokkuhoidmine, kokkumängimine, mängida tahtmine kasvanud vabaduseks – kunstiks. Detailid ja nüansid olid täpsed ja läbimõeldult tunnetatud. Ja muide see, mida nad mängisid, ei olnud surmtõsine, see tegi nalja ja ajas ka nutma. Seal Pulli talli laval oli elu, mis puudutas.

Produtsent Märt Meos ütles, et sügisel mängitakse seda lavastust Tallinnas ja Tartus.

Sellised olid vabanäitlejad pühapäeval, 5. augustil 2012. aastal:

 

Jüri Tiidus ja Leino Rei.

Marilyn Jurman.

 

Margus Prangel.

 

Nero Urke.

 

Produtsent, kes kogu selle erakordsuse ellu äratas – Märt Meos.

 

Selline kokkupakitud maailmapilt – etendus on lõppenud, näitlejad lahkunud.