Ristilipp ja R(r)istikivi, kes neid suudaks unusta

alt

Tänases (20.juuli 2012) Postimehes ilmus mu arvustus Pivarootsis esietendunud lavastusest “Karl Ristikivi Põlev lipp”. Loost kärbiti välja lõik, mida samuti tähtsaks pean ja mille siin selle pildi illustratsiooniks nüüd avaldan. Kujutage ette, et selle kärpe loeb teile ette näitleja Sulev Tepart, kes parasjagu on Karl Ristikivi rollis. “

“Kujutage ette tänase päeva võtteid kasutades üles vuntsitud madalat muinasjutupildi moodi kalurimajakest. Lisaks värskelt pügatud muru, eurostandardile vastavalt ehitatud kiviaed, mille vastu on kunstnik toetanud kaks vana saani. Mingil ajal tekivad saanidele Läänemaa imelised saanitekid. Laudadest ehitatud tribüüni ees keskel on piirikivi, ristikivi, ristiga kivi. Kivi on maa sees, maaga seotud otseselt. Ja äkki tõusevad selle idüllilise värvipildi kohale neli võimast kolmnurkset ristilippu, mis lehvivad üle kõige. Ja et sellest veel vähe ei oleks, laseb kunstnik kaks pikkade varraste otsas olevat samasugust matsipoistel panna me rahvausus müstilise märgi – külakiige tugipostide otsa. Seda suurejoonelist, aga õõvastavalt õudset pilti saab ju võtta ka kontekstis, et karjapoisist saab kuningas, saunas sündinul on marssalikepike paunas, aga paraku… ütleb lugu ja lavastus, et me pole inimestena väga palju targemaks saanud saja aastaga. Minge ja vaadake ise, te ei kahetse.”.

Lavastaja Raivo Trass ütleb tänases Õhtulehes ajakirjanik Jaanus Kullile, et talle ja trupile ei ole tehtud töö eest makstud.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.