Eduards Smiļģise portree Riia Uue Teatri välisseinal. Eduards Smiļģis (1886-1966) oli Läti teatrilavastaja, näitleja. Asutas Läti Kunstiteatri, oli selle peanäitejuht (1920-1964).
Läti keelest Hannes Korjus
2024. aasta jaanuarikuu lõpus teavitati Läti avalikkust, et Riia Uus Teater otsustas pärast remondijärgset naasmist oma Lāčplēsise tänava majja (asub Riias, Lāčplēsise tänaval 25), et välisseinal olevat Läti teatri patriarhi Eduards Smiļģise (1886-1966) portreed ei ennistata. Riie Uue Teatri rekonstrueerimis- ja ümberehitustööd toimusid arhitekt Zaiga Gaile juhtimisel pea 10 aastat. Zaiga Gaile: „Alvis [Hermanis] ütles – meie fassaadil ei hakka olema Stalini preemia laureaat.“
Teatele, et Läti Raadio soovivat Smiļģise-portree mitte-ennistamise üle diskuteerida, vastas Alvis Hermanis asjakohase postitusega oma Facebooki kontol: „Läti riigiraadio tahtvat siis hakata diskuteerima, et mispärast Riia Uus Teater otsustas mitte ennistada pärast rekonstrueerimis- ja ümberehitustöid Smiļģise portreed teatri välisseinal, sest see, et Läti Kunstiteatri (läti k. Latvijas Dailes teātris) juht oli Stalini preemia laureaat ja agar kollaborant, ei saavat ju olla mingi põhjus.
Putini Venemaa lõi uue konteksti, milles kõik näeb teistmoodi välja. Toona, Jeltsini ajal, sellist ohtu ei olnud, me panime Smiļģise palge teatri seinale, kuna üks konkreetne Rootsi pank kavatses meid sealt välja süüa ja meie maja endale krahmata. Panime selle „kaitseks“, – et, teadke, see on kultuurajalooline objekt. Nüüd on teine olukord. Kui me nüüd mõistame hukka Putinit toetavaid vene kunstnikke ega lase neid Lätimaale (näiteks Maškov, Mihhalkov jne.), siis pole selge, miks me sel juhul tolereerime meie endi tegelasi, kes omal ajal täpselt samamoodi käitusid. Veelgi kergem oleks kujutelda järgmist: Läti okupeeritakse uuesti, osa rahvast tapetakse ja küüditatakse, üks režissöör laulab Putinile avalikult kiidulaulu ning saab Putini preemia laureaadiks.
Ning Läti riigiraadio hakkab seejärel ta mainet upitama. Ärge unustage, et kogu asjalugu ei alustanud mitte mina, vaid Läti riigiraadio, kes tahab panna mind nüüd õigustama, et mispärast me ei tahtvat Smiļģise nägu jälle teatri välisseinale tagasi panna. Tänu sellele meedialamendile teame nüüd kindlalt, et Putini Venemaa okupatsiooni korral on terve trobikond lätlasi kohemaid valmis vene okupante üles kiitma ja nende ees pugema. Nad kuulutavad avalikult, et see on täiesti OK ning, mõistagi, teevad ise ka niimoodi. Smiļģise juhtum pole mitte mingil juhul sunniviisilise okupatsiooni all ellujäämise lugu. Smiļģis oli juba Ulmanise ajal ja veel varemgi Lätis Stalini-Venemaa populariseerimise ja propagandaga tegeleva kõige tähtsama organisatsiooni juht. Ning kõik toimus samal ajal, kui Venemaa gulagides olid juba tapetud kümned miljonid inimesed.“
Läti keelest tõlkis Hannes Korjus