Raplamaa inimestest võiks Eestimaale teha teatri küll, hea teatri saaks kui seal töötaksid Ervin Õunapuu, Jaan Rekkor, Kristi Villard, Külliki Tool, Maili Metssalu, Priit Võigemast, Mikk Jürjens, Märt Avandi, Leino Rei, Aivar Tommingas, Helen Rekkor, Anne Reemann ja Uku Uusberg.

 

Teatrikülgede küsimustele vastavad Raplamaalt teatriilma jõudnud näitlejad, lavastajad ja kunstnik.

 

1. Milline tuleb sinu teatrisuvi?

 

2. Kuidas suhtud suvisesse teatritegemisse, on see raha teenimise võimalus või huvitav loominguline tegevus?

 

3. Oled sa sellega rahul või tahaksid, et midagi oleks teistmoodi?

 

4. Milline on sinu üks põnev teatrimõte, millele mõtled praegu või mõnikord? (Kuhu liigub meie teatrivanker?)

 

Ervin Õunapuu – vabakutseline kunstnik ( 2009. aasta parim teatrikunstnik)

 

1. Rahulik, teen väga napi kujunduse ühele lavastusele, milles kolm näitlejat.

 

2. Kaks ühes, nagu uuel ajal räägitakse – nii töö kui tasu. Ega ma nendest inimestest, kes räägivad, et raha pole tähtis, aru ei saa. Kui keegi ütleb, et raha pole üldse oluline, küsin alati: aga kuidas sa teatrit teed, kui pole leivatükki taskus või saapaid jalas? Ka pliiatsijupp ja paber, et mõtteid kirja panna, maksab raha, kõigest muust rääkimata.

 

3. Ma ei tea, ma lihtsalt oletan, et kõigega rahul ja kõigiga sõber on inimene, kes pole enam vertikaalne, st lamab puusärgis.

 

4. Just eile lugesin üht kirjeldust Ain Jürissoni elulooraamatust, üht meenutust, sedasama, mida Mikiveri Mikk ka minule kunagi rääkis. Võtan endale õiguse ja kirjutan selle lõigu Aini raamatust maha: „1943. aastal tehti isa eestvõttel Loksa Rahvamajas „Bernhard Riivest“, kus Mikk pidi mängima üht Riivese lastest, kes ema käe kõrval nuttes ütleb „taat, tule koju“. Mikk hakanud juba lava taga nutma, miski läinud tema jaoks niivõrd tõsiseks, et poiss jooksnud ära tegelaste tuppa, ja elu esimene etteaste jäigi tegemata.“

Mikk rääkis seda mulle, kui kujundasin tema Riivese-lavastust Draamateatris 1992. aastal, ja usu või mitte, ma olen sellele mõelnud peaaegu iga päev, vähemalt iga kord, kui räägitakse või kirjutatakse miskit, mis seondub teatriga.

 

Jaan Rekkor – Eesti Draamateatri näitleja

 

1. Püüan teatrisuve kui sellist vältida. Suvel tahaks puhata. Iga aastaga üha rohkem. Juulis küll tuleb Pärnus “Madame Bovary”, aga see on kevadel alustatu vormistamine.

 

2. Kuidas kunagi. Mõlemad variandid on vastuvõetavad. Võib ette tulla juhuseid “2 in 1”.

 

4. Pole mul midagi põnevat. Vahel nagu midagi tuikaks kulmude taga ja kõrvade vahel, aga kas see põnev on. Ja kas need üldse mõttedki on. Seisad, käed- jalad laiali, ja miski huugab ja voogab sust üle ja läbi ja ümber – püüa kinni, mis ta on. Vanker aga liigub edasi.

 

Loe edasi Teatrivanker sõidab ka suvel ehk postijaamade vahetus viib sihile lähemale →

Tartus, ülikooli lähedal oli Lutsu teatrimaja, mõnda aega peatus ses majas Genialistide klubi, täna on selles imeliselt restaureeritud hoones Teatri kodu. Mida see tähendab? Teatrikülgede lugejaile selgitab asju nuku- ja lasteteatrile pühendunud Leino Rei.

Kui palun Leinol öelda, millised on tema kokkupuuted Teatri koduga, ütleb ta ennast konsultandiks. Leino teeb selle koha avalavastuse ja mängib selles kaasa. Ta on koos muuseumirahvaga nukumuuseumi teatri jaoks välja töötanud sisulise programmi ja sellele nähtusele ka nime leidnud. Teatri kodu. Leino sõnul peaks lapse esimene kokkupuude teatriga olema eriline, kuid koduselt soe. „See on väga oluline hetk, see esimene. See määrab ära, kas laps tahab teatrisse tagasi tulla, kas sellest käigust kasvab välja harjumus ja vajadus terveks eluks. Kas ta õpib austama ja armastama teatrit ning kultuuri laiemalt,“ ütleb Leino.

Loe edasi Teatri kodu on mänguasjade maailmas päris →

 

Indrek Taalmaa festivali žürii lemmiknäitleja preemiaga. Ervin õunapuu foto.

 

 

Ervin Õunapuu 2005. aastal lavastatud ja Tartus Püssirohukeldris esietendunud Pip Uttoni mononäidend „Adolf“ näitleja Indrek Taalmaa esituses võitis mai algul Kaunases peetud rahvusvahelisel festivalil Monobaltija kaks eripreemiat.

International one-actor theatre festivali peeti Kaunase teist korda. Festivalil esitati kaksteist monoetendust. Teiste seas olid oma monoetendusega näitlejad Lätist, Venemaalt, Soomest, Poolast, Ungarist, Rootsist, Tšehhist, Saksamaalt ja muidugi Leedust endast.

Näitleja Indrek Taalmaa noppis festivalilt kaks tähtsat eripreemiat: Zürii lemmiknäitleja preemia ja monolavastuste festivalide kuraatorite eripreemia. Lisaks, mis vist kõige tähtsam, said näitleja ja lavastus kutse kolmele ühemehe-teatri festivalile, kutse siis oktoobrikuus Riiga, novembris Moskvasse ja 2011. aastal Kieli, Saksamaale. Läbirääkimised käivad veel mitme korraldajaga. Kaunase festivali peeti teist korda, eelmisel aastal noppis peapreemia sellelt festivalilt näitleja Tõnu Oja, kes esitas soolopartii Andrus Kivirähu tükis „Aabitsakukk“.

 

Loe edasi Näitleja Indrek Taalmaa Adolf, ühe näitleja festivalil →