Voldemar Panso viimane valss

See, mida Voldemar Panso (1920–1977) Eesti Draamateatri väikesel laval mõtleb, teeb ja ütleb, ulatub aegade tagant nõnda valusalt tänasesse, et etendust vaadates küsid – kust ta teadis?

Küsid, mis maailmas muutunud on, mis mitte?

Enne surma haiglas olev Panso ütleb muu hulgas, et elule tuleb vastu naeratada, sest ega tema, siga, sulle niikuinii naeratama ei hakka.

Mälusillad

Merle Karusoo on kõigele muule heale lisaks pedagoog. Ta kannab noorele mehele – siin on tähtis, et «Panso» autor Paavo Piik on veel lavakoolis Elmo Nüganeni õpilane – kokku oma õpetaja kirjutatu ja ülekirjutatu.
Sünnib näidend, millesse muu hulgas on seotud see tarkus, mille omalt poolt lisab näidendi vormistaja, noor kultuuriilma siseneja. Ja siis hoopis teiste elu- ja teatrikogemustega lavastaja Karusoo peab vormistatud lavatekstist täpselt kinni. Arvestab tingimusteta.

Loe edasi Voldemar Panso viimane valss

Ka meestel on hing, ehk meheks olemise talumatu koorem

 

Priit Pedajase uuslavastuses „Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel“ Eesti Draamateatris on suure verise loo sees veel suuremad meeste sisse takerdunud elu lood.

Näidendi pealkiri ütleb vaatajatele loo lõpu ära. Kes viitsib, loeb kavast, et lugu on tõestisündinud, et juhtus 19. sajandil. Lugu ise oli hirmus siis, kui see juhtus. Mõttetutena näivate veretööde sagedus tänases maailmas on sellised lood tavalisteks kahandanud ja meie teadvusesse jõuavad nad jõuliselt ehk siis vaid, kui nad meid isiklikult puudutavad.

Läänemere veretöö lavastuse ja näidendi arhetüüpsed tegelased on nii meisterlikult mängitud, et see puudutab, ehk isegi iga meest.

Lavastuse alguses on pidu. Võetakse viina enne merele minekut, krabatakse naisi ja unistatakse. Õigemini unistavad nooremad, need, kelle elu veel ees. Hästi meie elu moodi on see näidendi alguse „idüll“. Aetakse asja. Väliselt ei ennusta miski hirmsat veretööd, ehkki….

 

Loe edasi Ka meestel on hing, ehk meheks olemise talumatu koorem

Eesti Kultuuri Koda asutatakse 22. veebruaril

Telliskivi loomelinnakus räägiti erinevatel teemadel. All paremas nurgas ooperilavastaja Neeme Kuningas.

Eesti Kultuuri Koja asutamise mõte tekkis kultuuriaarutelude käigus Telliskivi loomelinnakus 15.jaanuaril. Tänaseks on koja loomise toimkond jõudnud selleni, et on valmis saanud Koja põhikirja. Kultuurikoja asutamise koosolek on plaanis pidada 22. veebruaril kell 16.00 kinos “Sõprus”.

Teatritasku avaldab Telliskivi loomelinnakus räägitud juttude protokolli. Protokolli kirjutas töötubades räägitu üleskirjutuste põhjal kokku Ott Karulin.

 

Kokkuvõte kultuuri arutelust 15. jaanuaril 2011 Telliskivi Loomelinnakus

 

Sisukord:

 

  1. Registreerunud kohalviibijate nimekiri.

  2. Töötubade loetelu koos teemade algatajate, üleskirjutajate ja osalejatega.

  3. Üheksa töötoa lühikokkuvõtted, kus toodud ära mainitud probleemid ning tehtud ettepanekud. Probleemide puhul on igale töötoale lähenetud puhtalt lehelt, seega pole kordusi välditud. Ettepanekud on numereeritud kõigi töötubade ulatuses.

  4. Päeva lõpuarutelu otsused.

 

Kohal olid ja end kirja panid (registreerimise järjekorras):

 

Joonas Tartu, Priit Raud, Andrei Hvostov, Kaija Velmet, Madli Pesti, Marion Ründal, Triinu Sillaste, Hedi-Liis Toome, Kristiina Reidolv, Peeter Jalakas, Kaarel Oja, Herkko Labi, Ando Kiviberg, Marko Lõhmus, Anne-Ly Sova, Urmas Lennuk, Heigo Teder, Ott Karulin, Annika Vamper, Ragnar Siil, Tiia Sippol, Margus Mikomägi, Heidi Aadma, Raivo Põldmaa, Marika Goldman, Timo Steiner, Triinu Aron, Ivar Põllu, Jaak Sooäär, Jaanika Juhanson, Georg Poslawski, Hannes Tamjärv, Tiina Lokk, Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Allar Jõks, Jan Kaus, Eva Leemet, Ville Jehe, Teele Pehk, Toomas Kiho, Signe Kivi, Mart Meri, Jaak Allik, Ülar Mark, Heili Jõe, Dagmar Raudam, Neeme Kuningas, Asko Künnap, Margus Kasterpalu, Indrek Saar, Siim Rohtla.

 

Töötubade teemad, osalejad:

 

  1. Kuidas saavutada Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas sätestatu (eesti kultuuri igikestev säilimine)? Laste hääleõigus. Teema algataja Andrei Hvostov, üleskirjutaja Marion Ründal. Osalesid: Andrei Hvostov, Neeme Kuningas, Margus Mikomägi, Toomas Kiho.

  2. Kuidas maksupoliitikaga aidata tõhusamalt väärtkultuuri nähtusi levitada? Kuidas tuua kultuuri raha juurde? Teemade algatajad Ando Kiviberg, Tiina Lokk, üleskirjutaja Hedi-Liis Toome. Osalesid: Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marko Lõhmus, Triinu Aron, Kaija Velmet, Jaak Allik, Ragnar Siil, Georg Poslawski, Siim Rohtlaan.

  3. Kuidas kasvatada inimesi, kes oleksid loovad, targad, teatud väärtused paigas jne? Kuidas kasvatada ka “uut” kultuuriinimest (vt kõrgkoolid)? Teema algatajad Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, üleskirjutaja Anne-Ly Sova. Osalesid: Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, Heili Jõe, Priit Raud, Jan Kaus, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Jaak Sooäär, Ivar Põllu, Hannes Tamjärv, Heigo Teder, Indrek Saar.

  4. Miks (kujutav) kunst nii vähe kõnetab? Kuidas võimalikult laiemale eestlaskonnale selgeks teha, et kultuuril ja täisväärtuslikul elukeskkonnal on seosed? Millised need on? Teema algatajad Signe Kivi, Urmas Lennuk, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Signe Kivi, Urmas Lennuk, Kristiina Reidolv, Raivo Põldmaa, Allar Jõks, Teele Pehk, Timo Steiner, Ülar Mark.

  5. Kuidas eksportida eesti kultuuri? Teema algataja Dagmar Raudam, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid: Kaarel Oja, Dagmar Raudam, Eva Leemet, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Ott Karulin, Karl Martin Sinijärv, Herkko Labi, Triinu Aron.

  6. Kuidas teha nii, et loomeinimesed muutuksid jälle ühiskonna arvamusliidriteks äriinimeste ja poliitikute kõrval? Kuidas kaasata kultuuripoliitika tegemisse aktiivseid valdkonna eksperte? Teema algatajad Ville Jehe, Kaarel Oja, üleskirjutajad Tiia Sippol, Anne-Ly Sova. Osalesid: Ott Karulin, Urmas Lennuk, Dagmar Raudam, Mart Meri, Ragnar Siil, Heigo Teder, Teele Pehk, Kaarel Oja, Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marion Ründal.

  7. Kuidas soodustada institutsioonidevälist kultuuri? Teema algatajad Priit Raud, Triinu Aron, üleskirjutaja Madli Pesti. Osalesid Priit Raud, Triinu Aron, Margus Kasterpalu, Ülar Mark, Ivar Põllu, Georg Poslawski, Jaanika Juhanson.

  8. Mis on Eesti uued eesmärgid? Teema algataja Neeme Kuningas, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Neeme Kuningas, Toomas Kiho, Marko Lõhmus, Kaija Velmet, Indrek Saar, Asko Künnap, Timo Steiner.

  9. Kas on kunstirahvast ühendavaid probleeme või teemasid? Teema algataja Jaak Allik, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid Jaak Allik, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Kristiina Reidolv, Jan Kaus, Heili Jõe, Raivo Põldmaa, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov.

 

 

Loe edasi Eesti Kultuuri Koda asutatakse 22. veebruaril

Kristi ja Siim Kallase kultuuritegu

 


Märt Kubo, ERKF rahvusooperi fondi halduskogu esimees

Rahvuskultuuri fondi Kristi ja Siim Kallase allfondi esimene stipendium Eesti ajaloo mõtestamise eest teatris anti vabateatrile.

Allfonde on praeguseks 151 ja fondi koguväärtus on 4 793 373 eurot ehk ligi 75 miljonit krooni. Stipendiaatide austamisõhtud Mustpeade Majas on alati rahvarohked, soojad ja südamlikud. Rõõmustavalt palju noori haritlasi, meie uus kultuuripõlvkond.

Rahvuskultuuri fondi elujõulisuse tagab tema ülesehitus. Stipendiume ja toetusi hakatakse välja maksma siis, kui allfondi põhikapital on 6391 eurot ehk 100 000 krooni. See raha pannakse väärtpaberitesse ja kui hakkavad tulema intressid, siis on, mida jagada ja tallele panna. Fond ei saa sedaviisi tühjaks, vaid aina kasvab vähehaaval. Läinud detsembris jagati toetusi ja stipendiume 2,7 miljonit krooni.

Loe edasi Kristi ja Siim Kallase kultuuritegu

TMK loob keskkonda kunstiteostest kõnelemiseks

Madis Kolk TMK toimetuses.

 

Kultuuriajakiri Teater.Muusika.Kino mõtestab pakendi ja elava traditsiooni vahekorda.

Madis Kolk, Teater.Muusika.Kino peatoimetaja

Teater.Muusika.Kino tähistab järgmisel aastal oma kolmekümnendat sünnipäeva. Seda pole küll väga palju, kuid siiski piisavalt, et pisutki oma eluloole tagasi vaadata. Saada selgust, mis asja on seni aetud ning mis ülesandeid seab tulevik.

 

Loe edasi TMK loob keskkonda kunstiteostest kõnelemiseks

Happy 70th Birthday, Jaan Kaplinski!

 

 

Pildistab maailma. Jaan Kaplinsk 2010. aastal Esna soos.

See on lugu mille järgi sai parajaks Maalehe lugu.

Väga, väga võõras, on võõras keeles Eestis, Raplas, Mahlamäe tänaval kirjutada eestlasest suurmehele, kes elab Võrumaa serval Mutikul. Isegi siis, kui ta oma sünnipäeva eest Uus-Meremaale on läinud. Aga…

Läinud aasta 10. detsembril kirjutas Jaan Kaplinski oma blogis inglise keeles loo, pealkirjaga „Goodbye my Estonian“. Muu kurvastava hulgas ta seal ütles, „Thus I feel I have been an Estonian writer for half of a century, but I am no more an Estonian writer.“ See tähendab eesti keeles: „Nõnda tunnengi, et olen Eesti kirjanik olnud pool sajandit, kuid enam ma Eesti kirjanik ei ole.“. Mis on valesti, et vana mees nii mõtle(s)b?

Jaan Kaplinski on kirjutanud ka nõnda: „Aastat nelikümmend tagasi tulin Elva metsas kõndides äkki mõttele, et kas siis, kui meie keeles poleks sõna “armastus”, oleks armastus olemas, ja kuidas me sellest mõtleksime ja arutleksime. Vähemalt sellel ajal mõtlesid noored inimesed palju sellele, kas nad ikka armastavad või ei, kas see, mida nad tunnevad, on armastus jms. Keeli, kus meie “armastuse” taoline sõna puudub, on tõesti olemas. Seal ei saaks armastuse üle meie viisi ka mitte arutleda. See mõte oli üks tõuge, üks väike arusaam, mis viis mind eemale realismist ja lähemale nominalismile. (Usun siiski, et puhast nominalismi olla vaevalt saabki, nominalism ongi vaid eemaldumine, vabanemine realismist).“

Loe edasi Happy 70th Birthday, Jaan Kaplinski!

Loe, see loeb