Rubriigiarhiiv: Monoloog

Tahan lennata ja kui saab, siis eriti kõrgelt

Kui eesti poliitikas kuuleb viimasel ajal kurtmist, et poliitikute hulgas pole enam isiksusi, siis kirjanduses seda muret küll pole. Selle mõtte kinnituseks soovitan lugeda äsja ilmunud kakskeelset novellikogumikku „Lendame!”, „Lets fly!”.

Kogumikus on kolmeteistkümne autori kolmteist novelli eesti keeles ja ka ingliskeelsed tõlked neist. Kogumiku koostajad on Katrin Ruus ja Mart Kivastik.

“Lendame” kujundaja Artur Tuur Kuus, Margit Lõhmus, Katrin Ruus, Paavo Matsin, Lilli Luuk, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, raamatu toimetaja Margit Kuusk, ees siis Merca ja Mart Kivastik. Raamatu esitlusel pildistas Heiki Leis.






Loe edasi Tahan lennata ja kui saab, siis eriti kõrgelt →

Saueaugu teatritalus on üks tegelastest loodus

Processed with VSCO with fs4 preset

Kui „Kotka tee taeva all” esietenduse lõpustseeni haaras endasse kogu ilma mattev udu, siis eelviimast etendust võimendas ja valgustas hullumeelselt paukuv ja sähviv äikeseraju.

Tahtsin sellest etendusest kirjutada veelkord, et see meelde jääks, oma erilisuses. Aga ma ei osanud vaatama minnes ettekujutada, et elamus selliseks kujuneb. Jutt käib Saueaugu teatritalus mängitud omalaadse teatritriloogia* kolmandast lavastusest „Kotka tee taeva all”. Olgu siin ka öeldud, et enne „Kadunud kodu” esietendust, oli Saueaugu taevas kaks vikerkaart korraga.

Loe edasi Saueaugu teatritalus on üks tegelastest loodus →

Vanemuise „Richard III”on kurjategija, aga oleviku ummikseis on suurem

Kurjusele ei saagi praeguses ajas kaasa elada, see mõte sai selgeks, vaadates Vanemuise suvelavastust „Richard III”. Lavastus on praeguse meid ümbritseva maailma militaarsusele rõhuv peegepilt. Hiljem tekkis isegi mõte, et kui maailma inimeste väidetav sõjatüdimus on nii suur, siis äkki muutub miski sellest paremaks.

Küsisin endalt mitu korda Vanemuise suurt suvelavastust „Richard III” vaadates, kas olen ülekohtu ja kurjuse vastu ükskõikseks muutunud. Või on seda ümberringi nii palju, et see lihtsalt ei mahu ühe inimese vastuvõtuvõime sisse ära.

Loe edasi Vanemuise „Richard III”on kurjategija, aga oleviku ummikseis on suurem →

Kes vastutab?

Personaalse vastutuse puudumine soosib riigile kahjulikke tegusid.

Akadeemik Anu Raud rääkis ühes hiljutises õhtusöögilauas mureliku suuga ja põhjalikult Hiiumaal Suuremõisas asuva ametikooli sulgemisest, ka sealse aiandusõppe lõpetamisest. Ma tõin paralleeli, sama tehakse ka Vana-Vigala ametikooliga. Mõlema puhul sündis paikadele kahjulik otsus enne avalike arutelude mängu.

Loe edasi Kes vastutab? →

Keelatud armastus, kas sellist enam ongi maailmas?

Esietenduse publik võttis Peep Maasiku lavastuse „Ma armastasin sakslast” Olustvere mõisa küünis ülisoojalt vastu. Tegemist on armastuse looga ajal, mil maailm muutub. Lavastuse üks mõtteid, mis jõudis, oli ehk, et maailm muutub kogu aeg. Armastus põrkub vastu veel kehtivaid vana maailma reegleid, uus ei ole veel valmis…

See „Ma armastasin sakslast” algab sellega, et Oskar (Franz Malmsten) naeratab. Naeratab nii, nagu naeratavad võitjad. Ja kõik läheb teisiti.

Loe edasi Keelatud armastus, kas sellist enam ongi maailmas? →