Näitleja Kristo Viiding avab monolavastuses „Põgenik” eestlaste hingestatud ilma. Jaan Kaplinski 1974. aastal ilmunud novelli järgi Võrumaal Villikse talu aidas mängitud loo lõpus mõtiskleb põgenik selle üle, et ta laulmata lauludekoorem on nii suur, et sellega ei saa sinnapoole, kuhu pärast surma satutatakse minna.

Jaan Kaplinski „Põgenik” on Madis Kalmeti kolmas monolavastus, mille ta on lavastanud teatris R.A.A.A.M. Tuleb kinnitada, et kõik kolm on õnnestumised, mis kinnitavad monoloogi, ühe mehe või naise esituses elujõulisust teatrivormina. Kõigis kolmes on olemas see peenus, mis teatrist kunsti teeb. Kummaline on nii kirjutada, aga Madis Kalmet on see vanakooli lavastaja, kes veel oskab näitlejaga töötada. Loe edasi Miks sa, Päevakeste Tõnis, tapsid oma mõisavalitseja? →

Peterburi Liteinõi teatri viis näitlejat koos lavastaja Julia Augiga jalutasid Ivangorodist Narva, läbisid piiripunkti, tegid veel pool päeva sealse Vaba Lava fuajees proovi ja näitasid viie päevaga valminud eskiisi sajakonnale kogunenud huvilisele.

Seekordne Oleg Lojevski teatrilaboratoorium oli korraldatud koos Moskva kuulsa teater Natsiiga (Rahvuste teater). Ma saan aru nii, et teater Natsii juht, üks praegu Venemaa kuulsamaid näitlejaid Jevgeni Mironov tegi selle laboratooriumi toetamisega üsna selge kummarduse ja poolehoiuavalduse meie kahele Vabale Lavale – Narvas ja Tallinnas.

Kuna Venemaa kultuuriraha võib kulutada vaid Venemaal, sündiski üks osa teatrilaboratooriumist Ivangorodis, mida meie oleme harjunud kutsuma ka Jaanilinnaks. Seal tehti ajakirjanik Aleksei Kuralehi äsjavalminud näidendi „Vaherahu” proove ja oli ka esimene esitlus – Ivangorodi kindluses, vabas õhus, mis on Venemaa teatrite jaoks üsna ebatüüpiline. Mängisid näitlejad Nataša Ionova, Vitali Gudkov, Sergei Kolos, Lutško ja Sergei Šokolov. Kuna mänguruumid olid sedavõrd erinevad – vana kindlus ja Narvas kaasaegse teatri suur fuajee, anti sisuliselt kaks erinevat etendust. Loe edasi Oleg Lojevski piiripealne teatrilaboratoorium →

Peipsi ääres Rannal peeti 24. korda üleriigilist kooliteatrite suvekooli. Kõik need aastad on suvekooli korraldanud Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja õpetaja Lianne Saage-Vahur.

Esimeses suvekoolis kakskümmend neli aastat tagasi oli kaks vahetust. Kool kestis kümme päeva ja sellest said osa 600 last ja noort.

Nüüd osales teatrilaagris 160 noort teatritegijat ja nende juhendajad. Kõigil viie päeval olid laagris õppetunnid nii õpilastele kui kooliteatri juhendajatele. Lianne Saage ütles, et lapsed on jagatud gruppidesse – grupis kuni 12 õpilast. Rannal oli sellel aastal gruppe 11, igal oma noor juhendaja. „See on meie kogemus, et väikestes gruppides on kasutegur kõige suurem,” selgitas Lianne Saage aastatega väljakujunenud korralduse poolt, süsteemi. Loe edasi Teatri alusmüür laotakse kooliteatrite suvekoolis Rannal →

Eesti näitejuhtide teatritrupp mängis Suislepa rahvamajas kahel õhtul August Kitzbergi näidendi ja Ardi Liivese dramatiseeringu järgi tehtud näidendit „Püve Peetri riukad”. Seekord oli näitejuhtide teatritrupi lavastaja positsioonil Jaak Allik. Loe edasi Jaak Allik, Püve Peeter ja harrastusteatrite näitejuhid →

Kummaliselt mõjuv õhkkond on praegu mu jaoks me riigis. Üks, mida enda juures märkan, on terav vastumeelsus igasuguse labasuse suhtes. No ja siis see teine pool – ilu muudab meele hellaks. Loe edasi Eile nägin ma Eestimaad →