Autori Margus Mikomägi postitused

Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon

Palun sellesuvise noorte laulupeo kunstilisel juhil Pärt Uusbergil pärast me jutuajamist sõnastada, mis on tema jaoks eesoleva laulupeo juures kõige tähtsam. „Et laulupidu ei oleks meelelahutuse, vaid rohkem kultuuri osa,” vastab ta.

Pärt Uusberg. Omamoodi sümboolne seegi, et laulupeo eelproovid toimuvad kunagises Laevastiku ohvitseride majas, nüüdses Vene kultuurikeskuses.

Me kohtume Raplas. Nii nagu isa Valteriga ja kõigi vendade Uusbergidega on ka eesootava laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergiga huvitav kõnelda teemadel, mis argipäeva hallust hajutavad, millest tavaliselt pole aega mõelda ja veel vähem neid mõtteid suuremaks sõnastada.

„Mul on heliloojana olnud mitu sellist kogemust, kus pusid mõne taktiga lõputult. Käid enda meelest kõik lahendused läbi. Rahule ikka ei jää. Lähed magama. Ja hommikul klõpsti on lahendus olemas.” Jõuame järelduseni, et magades ei sega aju mitte miski ja ta saab tegelda su loominguliste mõtetega omasoodu.

Mida sa täna, laupäeval Raplas tegid?

Loe edasi Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon

Sirje Nootre: „Kirjanduse mõõdupuu on moraal ja väärtused”

Aasta kirjandusõpetaja 2023*Sirje Nootrel on me kohtumise päeval selja taga juba viis kirjandustundi. Ta ütleb: „Ma ei kasuta väljendit kohustuslik kirjandus, aga lugema kohustan küll.”

Päev pärast me kohtumist saan Sirje Nootrelt kirja, kirja Õpetajalt: „Tegelikult ei jõudnud me üldse paljudest olulistest asjadest rääkida. Näiteks kuidas võrdlemine ja riigieksamite edetabelid panevad õpetajate õlgadele tohutu koorma; et eesti keele ja kirjanduse õpetajate kodune töö on tasustamata, nii et õpetaja olla ongi elustiil, mitte amet; et noortel õpetajatel on koolis oluliselt raskem kui minuvanustel omal ajal; et digitehnoloogia ei ole nuhtlus, vaid targalt kasutades toetab nii õppijat kui õpetajat ja laseb mõttel lennata. Küllap õppematerjalide loomise ja jagamise eest – nii netis kui koolitustel – mulle see tiitel ja au ootamatult osaks sai…” Kirja lugedes tunnen ära, et see on hästi õpetaja Sirje moodi. Ka oma õpilaste jaoks ta sõnastab teemad ja siis küsib küsimuse miks?

Me kohtume Märjamaa gümnaasiumi kirjandusklassis. Kohe, kui uksest sisenen, jäävad silma kaks portreed. Üks on pea elusuurune Kristjan Jaak Peterson ja teine, väiksem Evald Okase Friedebert Tuglas.

Õpetaja seda väga ei rõhuta, aga tean, et see klass oli kirjandusklass ka siis, kui ta ise siin eesti keelt ja kirjandust õppis. Järjepidevus pole rõhutatud, aga selle mõistega kaasas käiv tarkus ja loomingulisus on siin justnagu õhus olemas.

Loe edasi Sirje Nootre: „Kirjanduse mõõdupuu on moraal ja väärtused”

Gori: andekas ja meeletu töövõimega karikaturist-kroonik

DocPoint Tallinn avafilmina esilinastunud dokumentaalfilm möödunud sajandi ühest andekamast joonistajast, karikaturist Gorist, „Gorikaturist” jõuab kinodesse 3. veebruaril. Heinz Valk ütleb filmis, et kui Gori populaarsus oli laes, siis rahvas hakkas kõiki karikatuure gorideks kutsuma.

Režissöör Raimo Jõeranna rohkete animatsioonidega dokumentaalfilm „Gorikaturist” on mitmekihiline film, mis räägib meile Vello Agori (aastani 1935 Grigori Tõnisson; 1894–1944) isikuloo. Lugu on seotud Eesti vabariigi ajalooga maailmasündumuste keerises ja ka ajakirjanduse ajalooga.

Knock-out” 1928

Loe edasi Gori: andekas ja meeletu töövõimega karikaturist-kroonik

“Macbeth” ehk Miks kurjus orkestreerib maailmas sündivat

ERSO, Eesti kontserdi ja Eesti Draamateatri äsja Estomia kontsertsaalis esietendunud „Macbeth” on rituaalne suurvorm, mille siht headuse võit kurjuse üle. Rituaalne teater on teatri läte. Ja tagantjärele tarkus, et lavastajad Tiit Ojasoo ja EneLiis Semper on sellise, võib öelda ka maagilise, teatri poole liikunud oma esimestest lavastustest peale.

Meil kõigil on oma rituaalne suhe maailmaga: kes kummardab merd, kes metsa, kes maad, kes Jumalat. Eestlastele on nüüdisaja tähtsaimaks rituaaliks saanud laulupidu. Otsapidi on sellega seotud mõte, et me laulsime end vabaks. Muusika mõjutab kõige rohkem inimese alateadvust.

Loe edasi “Macbeth” ehk Miks kurjus orkestreerib maailmas sündivat

Rapla Riinimanda fenomen hõlmab kombinatsiooni psühholoogiast ja muusikast

Rapla Riinimanda koorid tähistasid 35. tegutsemisaastat konverentsi ja kontserdiga. Koori vilistlane, loodusemees Kristo Elias ütles konverentsi vestlusringis, kus kõne all loovus ja väärtused, et Rapla kultuuriline fenomen kogu Eesti mõistes tuleb ehk seda linnakest ümbritsevatest sooaurudest.

Kristo Eliase heatahtlik humoorikas iroonia juhtis konverentsi kuulajad tagasi selle esimese ettekande juurde, kus koori vilistlane, doktorist perearst Piret Rospu rääkis libameditsiinist ja sellest, miks see inimestes sellist tähelepanu pälvib. Üks põhjustest näiteks see, et libameditsiin pakub inimestele ühtekuuluvustunnet. Kummaline sarnasus muide tekkis ettekannet kuulates libameditsiini võidukäigu põhjuste analüüsi kuulates kooris laulmisega.

Loe edasi Rapla Riinimanda fenomen hõlmab kombinatsiooni psühholoogiast ja muusikast