Betti Alveri luuleime sai taas nähtavaks ja kuuldavaks Jõgeval, kus

25. korda peeti ta luulepäevasid. Luuleetendusi näitasid 16 kooliteatrit üle Eesti.

Seda kõike Jõgeval pealt vaadates vaimustas vist see ülepea, et ma ei märganud kahe päeva jooksul grammi ega sekunditki kultuuritust.

Need noored, need luuleteatrivormidele ja mõtlemisele sisu otsijad juhendajad, peakorraldaja Lianne Saage-Vahuri rajatud Eestit hoidev keskkond, küünalde hulk ümber Betti Alveri mälestusmärgi novembrihallil õhtul… Ja see, mis muusika oli valitud vaimsust toetama ja kandma – lihtne, ilus, ootamatu ning seda usku kinnitav, et me jääme alles, jääme alles oma keeles.

Maailma saatust alati
vaekausil määrab gramm,
kateedrist hullupalati
on ainult väike samm.

Ning tugipuuta, nöörita
sind kannab kiikuv traat
vaid siis, kui pead ei pöörita
sul kõrgus, akrobaat!

Hoop kaugele ei ulata,
mis kaljusse lööb prao.
Kõik oma teras sulata
ja nõtkeiks noolteks tao.

Toed varisevad kantsides,
kui algab kivipild,
ent kuristikel tantsides
sulgkergusest saab sild.

Paljudest luuleetendustest käis läbi just see Betti Alveri luuletus. Mõte, et maailma saatust määrab gramm, oli seal Jõgeval kaasas justnagu igas hetkes. See gramm oli maailmamõõtu ja eesti keel oli taas nagu ime.

Vaevalt, et Lianne Saage oskas 25 aastat tagasi mõelda, et just tema maitse ja Betti Alverist kantud festivali mõte aastate pärast nii vajalikuks osutub, et üks gramm kahe grammi kaalu omandab ja just nõnda ka välja paistab. Või et kakskümmend viis aastat hiljem ollakse niimoodi emakeele kaitsel.

Katteloori fenomen

Nopin katteloori kujundi Rakvere Linnanoorte näitetrupi luulelavastusest „Allikal”. Nimelt pugesid need noored lavailma katteloori alt, millega kaitstakse aedades hapraid taimelapsi. Jah, olen katteloori ise kunagi külmakartuses laotanud noorele õunapuule, mille pungad olid puhkemas. Katteloor on selleks, et külm hapraid ära ei võtaks. On kasvamise garantiiks. Ellujäämiseks.

Esimese päeva õhtul, kui olime näinud kümmet noortetruppi Betti Alveri loomingut ka lavastuslikult tõlgendamas, rääkisin juhendajatele, kuidas mulle tundub vaadates ja kuulates , et Alveri muusikaline vaste on meie regilaul. Ja eneselegi imestuseks nentisin teise päeva lõppedes, et me suure luuletaja poeemide juures kõlab sama hästi kui regilaul ka tango, isegi punk, džässilikust harmooniast rääkimata. Selline äratundmine teeb luuletaja loomingu suureks ja tegijad, esitajad hingeliigutajateks.

Mind tõeliselt rõõmustas, et Jõgeva Betti Alveri luulepäevad olid müravabad, ka etenduste vahel ei lastud juhuslikku tümakat, kõik oli valitud ja maitsekas. Laval kõlanust ja esitatust rääkimata. Ses kõiges oli võluvat detailitäpsust.

Kapten Oleander

„… salahaavu trotsib / merel / mehesüda.”// „Sügisööl, / kui sünged lained/ uluvad kui hundid,/ tappev taevas ise tallab / musta tormivokki, // „ilma isamaata , ilma eluloota / kapten Oleander//” nii jutustab Betti Alver traagilise loo. Kusagilt loen, et see poeem, kus kapten ja isa on sunnitud mässu õhutamise pärast laeval masti pooma oma poja, on kirjutatud 1937. aastal. 2017. aastal mängivad Jõgeva koolipoisid seda nõnda, et nende esitus saab Grand Prix.

Lianne Saage lavastuses on mõjuv kujund lavalaest rippuvad köied. Need põimuvad tegevuse käigus üheks ja siis lagunevad aeglaselt laiali. Mõtlen elulõngale, tõrvatud laevaköite haprusele… Olgu, samas olen ikka veendunud, et nagu luuletusi ei saa ja ei tohi ümber jutustada, on ka elamust raske argikeeles edasi anda. Sest elamus on liiga isiklik ja liiga ebamaine. Kaheksat poissi laval ja saalitäit nende eakaaslasi saab vaid kadestada, et nendega on nooruses kaasas see nägemine ja tegemise kogemus. Millegipärast julgen mõelda ja kirjutada ka, et mõni kogemus ehk tuleb hiljem, mõni ehk jääb tulemtagi. Aga oma isamaal ilusat emakeelt osates on elu täisväärtuslikum päris kindlasti.

***

Oli kahe etenduse vaheline paus. Blond tüdruk ütles mu ees istuvale poisile kurva näoga, et ta peab nüüd ära sõitma. Ja siis nad kallistasid. Nägin väga ligidalt kümmet erinevat hüvastijätukallistust, igaühes oma emotsioon, oma rütm ja tunne. Iga kallistaja jaoks eraldi jagatud ja isikiklik. Pilt jääb, iseloomustama Jõgeval sõndinud ja loodud kasvukeskkonda. Aitäh Betti Alver. Aitäh, õpetaja Saage.

Luuletantsu festival Jõgeval novembris

Luulepäevasid jälginud kunstnik Ly Lestberg:

Ma muidugi teadsin Betti Alveri loomingu kvaliteete, aga elamuslik oli see, kuidas need noored inimesed mitte ei deklameerinud luuletusi, vaid said aru, millest nad rääkisid. Nad nautisid seda ja nende suus kõlas Betti Alver väga loomuliku värskusega.

Betti Alveri puhul on ikka ja jälle imetletud, kuidas ta oskab omavahel paari paari panna kõikvõimalikul kombel erinevad algelemendid, vee, tule, maa ja õhu. Nüüd Jõgeval sain järsku aru, et kogu Alveri luule eksisteerib hoopis viiendaks peetavaks elemendina, milleks on eeter või tühjus. Eriti keeruline kunst on aga lugeja peas tekkiv eeterlik kujutlus tõlkida helide maailma.

Need noored Jõgeval kasutasid oma etteastete ilmestamiseks äärmiselt eelarvamuste vabalt kõikvõimalikke helisid ja meloodiaid – pulmamarsist regilaulu ja häälutusteni. Betti Alveri luule vääristas neid kõiki. Ja välistas juba ette vigaste-pruutide-palagani sündroomi. Täpselt nagu Arvo Pärdi muusika, mis sobib taustaks mis tahes maitsekuse ja sügavuse astmes liikuvale pildile.

Uus energia oli sellisena väga elus. Betti Alveri luulekaanonilt pühiti seeläbi viimanegi tolmutera maha. Kui neid seal üldse kunagi on olnudki… Sest tema ju ongi see, kes sõelus meie jaoks välja eesti keele tuuma.

Eraldi veel:

Betti Alverile pühendatud XXV luulepäevade Tähetund 2017 parimad

GRAND PRIX Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

„Kapten Oleander“ (Betti Alver)(Fotodel)

juhendaja Lianne Saage-Vahur (

LAUREAAT Rakvere Linnanoorte Näitetrupp

„Allikal“ (Betti Alver )

juhendaja Tiina Rumm

LAUREAAT Tallinna 32. Keskkool, 11.d klass

„Tuulde pillatud“ (Betti Alver)

juhendaja Toomas Lõhmuste

LAUREAAT Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel

“Iluehmatus” (Betti Alver)

juhendaja Aili Teedla

LAUREAAT Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Krevera

“Eluhelbed” (Betti Alver)

juhendaja Rita Ilves

PARIM JUHENDAJA RITA ILVES

Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Krevera

PARIM NAISNÄITLEJA KRISTIN PRITS

Viljandi Gümnaasium

PARIM MEESNÄITLEJA EINAR SUSI

Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

NÄITLEJAPREEMIAD

GETTER JOHANNA KERM Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel

JESSICA AGNETA KARI Tallinna 32. Keskkooli trupp KOKK

MADIS NIINEMETS Nõo Reaalgümnaasiumi Näite Ring

STEN SIIRAK Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

ERIPREEMIAD

Lavastust läbiva südamliku ja originaalse muusikalise kujunduse eest

Saaremaa Ühisgümnaasiumi „Kreisis“ (lavastus „Omajuur“)

Täpse ansamblimängu eest

Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja (lavastus „Naabrid“)

Nooruslikult hoogsa mängu eest

Türi Ühisgümnaasiumi näitetrupp Concordia (lavastus „ Inimhing“)

Esituse südamlikkuse eest

Viljandi Gümnaasium (lavastus „Sim-sala-bim“)

Lugu ilmus Maalehes, pildistas Riina mägi ajalehest Vooremaa.