Vaba Lava juht Märt Meos ütleb, et hetkel on käsil kahe lavastuse proovid, mille esietendused on kavandatud Narva. See on riskile minek, sest me jutuajamise ajal pole veel teada, kas ja kui suure summaga riik Vaba Lava tegevust tänavu toetab.

Veebruaris on Narvas plaanitud esietenduma dokumentaallavastused kahest suurmehest – vesinikupommi ühest loojast, akadeemik Andrei Sahharovist ja maailmakuulsast Tartu semiootikust Juri Lotmanist.

Märt Meos, kes on ühtlasi väiketeatri R.A.A.A.M. omanik ja produtsent, räägib hakatuseks loo sellest, kuidas Venemaal staari staatusse tõusnud Julia Augi värske lavastuse „Ema, kas meie kass on ka juut?” võttis Eesti juudikogukond omaks. Rahunesid ka need, kes suvelõpul protestisid Narva Vabaduse festivalil etendunud „Mein Kampf” vastu juba enne, kui seda Narvas mängiti. Selle lavastuse vastu on juba huvi üles näidatud nii Moskvast kui Tel Avivist.

Julia Augi detsembris Tallinnas esietendunud lavastust mängitakse sel laupäeval ka Narvas. Julia Aug teeb sellel etendusel ise sünkroontõlget ja kohtub pärast etendust oma kodulinna vaatajatega.

Märt, mis seisus on praegu Narva Vaba Lava?

Narvas on ilus teatrimaja, mille me avasime kolm aastat tagasi. Me oleme seda maja suutnud elus hoida tänu varasematele erakorralistele ühekordsetele toetustele. Eelmise aasta kogu toetus kahe maja (Tallinna ja Narva teatrikeskuse – MM) kohta oli 291 000 eurot. Kahte maja sellega elus ei hoia.

Pea nüüd kinni, ma ei taha ülevaadet Eesti teatri rahastamisest, tahan teda, mis seis on Narvaga?

Seis on see, et korralikku lahendust täna, 17. jaanuaril kell 18.00 ei ole. Me ei tea, milline on 2022. aasta tegevustoetus.

Te küsisite Kultuuriministeeriumilt kui palju?

Küsisime kahe maja ülevalpidamiseks vajaliku summa – 550 000 eurot. Otsustasime teadmatusest hoolimata riskida ja Narvas teatri tegemist jätkata. Vähemalt ajutiselt. Ootame ministeeriumi otsuseid.

Kui te poleks jätkanud ja oleksite maja suletuna hoidnud, siis mida see oleks muutnud?

Teatrimaja ei saa aasta kinni hoida. Juba see kolm kuud, mis Narva maja on kinni olnud, on meile kahjulik. Praegu on ta lihtsalt ilus maja Narvas. Inimesed on juba harjunud sellest majast mööda käima. Sellised asjad käivad kiiresti.

Eks me ole hoidnud seal ka sellel ajal väikest personali ja jätkanud lastega seotud tegevusi.

Narvas ei ole võimalik leida tänavalt inimesi, kes oleks kohe valmis teatris töötama. Inimesi seega tuleb hoida.

Me väga loodame, et ka Eesti riigile on tähtis, et Narvas oleks eestikeelne eesti kultuur kohal iga päev.

Rõhutan veel kord, et pidasime vajalikuks etendustegevusega edasi minna.

Aga kui riigile pole see tähtis? Narvas on ju ka professionaalseks teatritegemiseks mõeldud tehnika, heli- ja valgusaparatuur. Mis sellest saab?

See on Vaba Lava tehnika, mille väärtus on umbes 300 000 eurot. Kui tribüün juurde arvestada, siis isegi veel rohkem. Ma ei taha üksikasjadesse minna. Hetkel on kõigil raske.

Millal on varasematel aastatel tegevustoetuste suurus teatritele teada antud?

Üsna kohe, kui riigieelarve vastu võetakse, tavaliselt detsembri esimeses pooles. Ma ei tea, mille taga see väljaütlemine seisab, ehk on tegu keerulise otsusega. Võib-olla midagi muudetakse … Ma ei tea. Oleme küsinud, aga see pole vaid meie probleem. Minu teada ei tea väiksemad teatrid keegi oma 2022. aasta toetuste suurust.

See, mis nüüd Narva teatrimajas juhtuma hakkab, kui pikalt see ette on planeeritud?

Aasta ja rohkem. Näitlejatega kokkulepped tegime enne Narva Vaba Lava ajutist sulgemist.. Nüüd tuleb otsustada edasine tegevus. Kui me seda praegu ei tee, siis jääb sügis tühjaks. Nii see teatrites käib.

Kas Narva Peterburi teatrite päevad ka tulevad?

Jah, alustame nendega kohe märtsi alguses teatrikuud. Toome Narva ühe lavastuse, kus Julia Aug mängib ja teise loo Ukraina sõjast, mille Julia Peterburis lavastas. Lev Erenburgi teater tuleb taas. Seekord lavastusega, milles teeb kaasa ka kaks Lev Erenburgi juures õppivat Eesti üliõpilast. Lisaks Peterburi Avatud Lava lavastus „Meierhold“

Mis Vaba Lava kuraatorprogrammist esile tooksid?

Vaba Lava kahe järgneva hooaja kuraator on Norrast pärit näitleja ja teatrikooli juht Harald T. Rosenstrøm. Ta kaasab programmi teatraale Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Saksamaalt. Seekordse kuraatorprogrammi teema jätab tõlgendamisvabaduse ning võimaluse rõhutada kõiki suuri muutusi inimeste elus.

Kuraatorprogrammi üldnimetaja on “Pärast kõike. Uus ilmakord”. Selle raames esietendub ka „Sahharov“ ja teine esietendus Narvas on üksindusest märtsi keskel, mille lavastab Priit Põldma. Nimeks on „Ma võiksin sulguda pähklikoorde”, see põhineb intervjuudel. Trupis on Mari-Liis Lill, Kaie Mihkelson, Liina Olmaru, Gert Raudsep, Sander Roosimägi, Joosep Uus.

Kas teete ka järgmise Vabaduse festivali Narvas?

See festival on planeeritud 2023. aasta augustisse. Kõigepealt aga tuleb aru saada, mis Vabast Lavast üldse saab. See pole olnud meile kellelegi lihtne aeg. Koroona ja krooniline rahapuudus. Meeskonna motivatsiooni ei ole kerge hoida, kui ei ole kindlust.

Muidugi valitseb praegu üldine ebakindlus ja saame aru, et riigil on palju suuremad mured kui pisike Vaba Lava. Aga siiski veel loodame …

Kuidas nii läks, et üsna ühel ajal esietenduvad R.A.A.A.M-i produktsioon, lavastus „Lotman”, ja uue kuraatorprogrammi esimene lavastus „Sahharov”?

Mina tellisin näidendi Juri Lotmanist kaks ja pool aastat tagasi, arvestades, et lavastus peaks valmima professori 100. sünniaastapäevaks.

Meie uus kuraator Harald T. Rosenstrøm on õppinud Moskvas. Ta on Kirill Serebrennikovi õpilane. Ta isa töötas Moskvas Norra saatkonnas. Ja tema pakkus Sahharovi teema välja. Sillamäelt leiti ju kunagi uraani. Sahharovil on vesinikupommi leiutajana üsna tugev seos Ida-Virumaaga ja hiljem, kui ta oli juba tuntud vabadus- ja rahuvõitleja, oli ta ka koos eestlastega Nõukogude Liidu lagunemisele hoo andja. Ka see näidend on spetsiaalselt Narva Vaba Lava jaoks kirjutatud.

Tegelikult on ikka hea meel, et te jamadele vaatamata nii uhkelt jätkate.

Tead, aeg on keeruline, neid kahte näidendit ja lavastust plaanides ei kujutanud seda ette. Aga seda tähtsam on just nüüd neid suurmehi meenutada ning ehk leida nende elust ja käitumisest mingit tarkust nüüdse olukorra jaoks. Leida tuge sellele, kuidas praegu hakkama saada ja kriisid üle elada.

Lotman ja Sahharov – mõlemad olid suuremad kui üks inimene olla võib. Andrei Sahharov sai 1975. aastal Nobeli rahupreemia ja mullu anti Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia Venemaal vangis istuvale Aleksei Navalnõile.

Ma ei usu juhustesse. Aeg ise tingis ilmselt selle, et need suurmehed Eesti teatris ja Narvas kõrvuti lavale tulevad.

Eraldi:

„Sahharov” (Vaba Lava produktsioon)

„Sahharov“ on dokumentaallavastus Andrei Sahharovist (1921–1989), vene füüsikust ja Nobeli rahupreemia laureaadist. Ta sai esialgu tuntuks Nõukogude Liidu vesinikpommi ühe loojana, hiljem teisitimõtleja ja inimõiguste eest võitlejana.
Andrei Sahharov oli veendunud, et kõige suurem väärtus on inimelu ning igaühel on õigus vabadusele.

Dokumentaalnäidend Andrei Sahharovi mälestuste („Mälestused“, „Gorki, Moskva ja edasi kõikjal“), Jelena Bonneri mälestuste („Postskriptum“) ja Juri Rosti raamatu „Keefiri peab soojendama. Armastuse lugu, mille Jelena Bonner rääkis Juri Rostile“ põhjal.

Väljavõte dokumentaalnäidendist

Sahharov:

-Ma teen ettepaneku … omistada kõigile praegu eksisteerivatele rahvuslik-territoriaalsetele moodustistele, sõltumata nende suurusest ja praegusest staatusest, võrdsed poliitilised, juriidilised ja majanduslikud õigused …

Gorbatšov:

– Lõpetage ikkagi, Andrei Dmitrijevitš.

Sahharov

-… koos praeguste piiride säilitamisega.

Gorbatšov:

– Kaks reglementi juba, kaks reglementi!

Kell

Sahharov:

-… ma jätan väga palju vahele.

Gorbatšov:

– Kõik, teie aeg, kaks reglemendis ettenähtud sõnavõtuaega, on läbi. Palun vabandage mind.

Mikrofon lülitatakse välja.

Sahharov:

– Tähelepanu! (Jätkab, teda on vaevu kuulda.)

Jätan vahele. Kongress peab minu arvates võtma vastu otsuse, mis sisaldaks õigusriigi alusprintsiipe …

Gorbatšov:

– Kõik! Kõik! Seltsimees Sahharov, kas te austate kongressi või ei?

Sahharov:

– Ma austan kongressi … aga (jätkab, teda on vaevu kuulda)… Õigusriigi aluspõhimõtted. Need põhimõtted on sõnavabadus ja informatsiooni …

Gorbatšov:

– Kõik! Kõik! Kõik!

Sahharov:

– (teda pole kuulda) kodanikel ja ühiskondlike organisatsioonidel võimalus kohtulikeks vaidlusteks …

Pikk kell.

Sahharov:

-… (teda pole kuulda)kõikide võimuorganite ja ametiisikute tegevuste ja otsuste suhtes, sõltumatu kohtupidamise käigus, kohtulike ja juurdlusprotsetuuride demokratiseerimine …

Gorbatšov:

– Palun lõpetada. Lõpetage palun. Kõik. Võtke palun oma kõne.

Gorbatšov käskis välja lülitada kõik saali suunatud mikrofonid. Suur osa saadikuist ei kuulnud midagi, samuti nagu stenografistidki. Aga teleoperaatorid oma mikrofone välja ei lülitanud. Ja kõik televaatajad ning raadiokuulajad kuulsid kõike, mida ma ütlesin!

Lavastaja Marfa Gorvitš (Venemaa).
Dramaturg Julia Soina (Venemaa).
Koreograaf Aleksandr Ljubuškin (Venemaa).
Lavakujundaja Aleksandr Mohhov (Venemaa).
Kostüümikunstnik Maria Lukka (Venemaa).
Helilooja Kirill Shirokov (Venemaa).
Valguskujundaja Chris Kirsimäe.
Videokujundaja Laura Romanova.
Laval: Liina Tennosaar, Loviise Kapper, Piret Simson, Indrek Taalmaa, Helgur Rosenthal, Ott Kartau.

Esietendub 19.veebruaril Narva Vaba Lava teatrikeskuses.

Eraldi:

„Lotman” (Teater R.A.A.A.M.)

Katkend näidendist

Lotmani õpilane Ljubov Nikolajevna räägib videos:

(Lotman suri 1993. aastal, 93nda aasta suvel, mõned kuud enne oma surma jõudis Lotman, olles juba raskesti haige, saada Eesti kodakondsuse. Ta väga lootis seda, andis dokumendid sisse, ja jõudis ära oodata. Sai oma passi kätte, see tähendab, suri Eesti kodanikuna. Viimastel aastatel osales ta Eesti poliitikaelus, kirjutas artikleid. Tema jaoks oli tähtis teha see maa vabaks ja elada vabal maal.)

Näitlejad, saterkuubedes ja mõõkadega, rivistuvad ekraani ette üles.(Tundub, et näoga ekraani poole.) Ekraanil – tankid, 1991. aasta kroonika, Tallinna vabastamine.

Näitlejad seisavad tankide vastas saterkuubedes ja parukates, paljastatud mõõkadega.

Näitleja:

Siin Eestis, arvan ma, sõltub meie kõigi – nii eestlaste kui ka venelaste – saatus suurel määral sellest, kuivõrd me teineteist tundma õpime. Meil pole tarvis sorida oma vanades solvumistes, ebaõiglust on meile Aadamast alates küllaga jagunud. Me peame õppima andestama ja abistama. Aga kui me hakkame otsima esmast ebaõiglust, ei leia me seda niikuinii, ja see otsing saab meie jaoks vihkamise kooliks – ja me kõik hukkume. Seepärast, kui meie vastu ollakse ebaõiglased – loomulikult on see väga solvav –, on tarvis alati meeles pidada seda, et ka me ise oleme mõnikord ebaõiglased. Ja pole vaja võrrelda, kes rohkem, vaid andestada, peab olema arukas. Me jääme ellu, kui me oleme mitte ainult arukad, vaid targad. Ma ei tohi arvet pidada nende üle, kes on süüdi minu ees, vaid nende üle, kelle ees ma ise süüdi olen. Me põhjustame kogu aeg – ise seda soovimata – kurja. Seepärast tahan ma varuda kannatlikkust ja alandlikkust. Issand, praegu pole ju blokaadiaeg, pole sõda. Sõltub muidugi, kummast otsast vaadata … Kui ideaali seisukohalt, siis pole meil paljutki. Aga kui teisest otsast, siis on meil paljutki kaotada. Tee, Jumal, nii, et me ei kaotaks, tee, Jumal, nii, et saaksime alal hoida seda, mis meil on. Anna, Jumal, meile võimalus kellelegi kasu tuua, kedagi lohutada, kedagi aidata. Ma soovin meile kõigile tarkust ja kannatlikkust. Ainult see päästab meid – kõiki koos ja igaüht eraldi.

Üks näitlejatest võtab Lotmani passi, paneb selle postamendile.

Autor-lavastaja Aleksandr Plotnikov Venemaa).
Kunstnik Konstantin Solovjov (Venemaa).
Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres.
Videokujundaja Laura Romanova (Vaba Lava).
Mängivad Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Simeoni Sundja, Martin Kõiv, Maili Metssalu, Ragnar Uustal.
Esietendub Juri Lotmani 100. sünnipäeva-aastal, 28.veebruaril kell 19 Vaba Lava Narva teatrikeskuses.

Mõlemad näidendid on tõlkinud Tiit Alte.

Ilmus Maalehes. Pildid arhiiv ja Sven Arbet.