Seitse suvist hetke juunikuisel teatrimaastikul

Selle loo kirjutamise aegu ei olnud veel kindlalt öeldud, et teatritegemine juunikuus ja hiljem vabaks antakse. Rahvusringhäälingu uudises kõlas arv – 50 suvelavastust. Mina otsisin välja n-ö käegakatsutavama lähituleviku, juunikuu väljakuulutatud esietendused. Valisin need, mida ise näha tahaksin.

Kasuema pargis

Sellel aastal möödub Emajõe suveteatri asutamisest 25 aastat. Lavastaja Andres Dvinjaninov toob seks puhuks välja Silvia Rannamaa 1963. aastal ilmunud noorteromaani „Kasuema” dramatiseeringu. Mängitakse seda Tartus Staadioni tänav 48 pargis.

Tutvustus ütleb, et tegu on muusikalise koguperelavastusega. Ja mu jaoks veel üks üsna määrava tähtsusega tsitaat lavastuse tutvustusest, mis paneb mõtlema just selle lavastuse nägemisele: „„Kasuema” ainetel valminud dramatiseeringut pole teadlikult püütud kaasajastada, vaid lavastus viib meid rännakule kuuskümmend aastat tagasi. See, kuidas toonast aega mäletatakse ning mida üldse meenutamisväärseks peetakse, ei ole meie lavaloos üldse tähtis – sõltumata valitsevast riigikorrast on noore inimese armumised ja pettumused, unistused ja püüdlused, rõõmud ja mured, võidud ning kaotused ikka ühesugused – pigem on meie loos kübeke (iroonilist) nostalgiat mineviku suunal.”

Mängivad: Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik jpt.

Esietendus on 9. juulil 2021

Seemanid talumuuseumis

Selle lavastuse nimi on „Indrek ja heledad hääled”. Autor ja lavastaja Tiit Palu. Žanriks öeldakse vabaõhukomöödia. Valiku alus võiks olla see, et laval on koos Sepo ja Oskar Seemann. See ei juhtu ehk esimest korda, et isa ja poeg koos mängivad, aga sellises vanuses ja kogemustega on see kindlasti esimene kord. Lisaks see, et kõrvuti on noor äsja lavakooli lõpetanud Oskar ja just koomikuna ennast meie meelde mänginud Sepo.

Maitseprooviks üks lõik lavastuses tekkivate olukordade tutvustusest: „Selles loos kogunevad A. H. Tammsaare eri teoste naistegelased puhkemajasse, mida peab Indrek. Nendeks on Kõrboja Anna, Juudit ning nooruke Tiksi (jutustusest „Kärbes”). Kõik nad toovad kaasa lood oma elust ja pettumused armastusest. Nii saab kirjandusest elu, mille probleemid vajavad Indrekult lahendamist. Sel õhtul puhkemajas ristuvad eri päritolu ja vanuses inimeste saatused. Kuna Tammsaare teosed on hästi tuntud, pakub see palju äratundmist ning viljakat mängu meie tüvitekstide, tsitaatide ja arhetüüpiliste kujudega.”

Mängivad: Oskar Seeman, Terje Pennie, Piret Laurimaa, Lena Barbara Luhse ja Sepo Seeman. Esietendus 9. juunil 2021 C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal

Kivirähk katlamajas

Andrus Kivirähki uue näidendi nimi on „Talupojad tantsivad, prillid ees”. Lavastuse tutvustusest ma viidet sellele, mis žanrist lugu on, ei leia. Ilmselt on lavastuse tutvustuse kirjutaja arvestanud Kivirähki tuntusega ja sellega, et teatripublik teab, mida temalt oodata. Vaimukas mõte prillidega tantsivatest talupoegadest olla pärit laulust „Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele” ja tõsi ta on, et palju mitmetähenduslikumat varianti sellest laulustkus priilid ees tantsitakse on paatosega laulda raske: „Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad, prillid ees”.

Ja nii ongi, nagu Kivirähki näidenditega enamasti, vaimukate – pealispinnal isegi naljakate – situatsioonide sees üsna tõsine elu. Nii tutvustatakse me metsa ja maa meitele saamist seekord: „Ning nii see ju ongi läinud. Oleme laenanud sakstelt sõnu ja toiduretsepte, õppinud kombeid ja viisakat käitumist, lugenud nende raamatuid, jäljendanud neid tudengielus ja majapidamises. Oleme küll eestlased, talupoegade järeltulijad, aga kanname sakstelt näpatud prille ja vaatame maailma läbi nende, ise seda enam õieti märkamatagi.”

Mängivad: Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk. Pianistid Johan Randvere või Jakob Teppo.

Esietendub 11. juunil 2021 Viinistu katlamajas.

Sinihabe Saatpalu

Margo Teder VAT Teatrist on dramatiseerinud ja lavastab meie aega puudutava „Sinihabeme” loo, mille on kirjutanud Belgia kirjanik. Mängitakse Hüüru mõisas. Laval seekord vaid kaks näitlejat ja loo tutvustusest selgub, et tegu on põneva psühholoogilise draamaga.

„Kirgiküttev isikuandmete kaitse määrus on heaks fooniks loole, kus teema veereb õiguse omada privaatsust ja saladust ning kokkuleppe rikkumisele järgneva karistuse vahel. Aadlik on lõpetanud väljaskäimise 90ndatel, ta ei oma arvutit ega tea midagi kaasaegsest tehnoloogiast, rääkimata sotsiaalvõrgustikest. Just see muudab ta vanamoeliseks, aegunuks, imelikuks.” Seda aadlikku mängib Lauri Saatpalu. Ja ma võin ette lubada, et muuhulgas just seda osa mängiva värvika isiksuse pärast tasub teatrisse minna.

„Kui tuba Pariisi eliitrajoonis renditakse välja naeruväärse summa eest ning eelmised kaheksa üürnikku on salapärastel põhjustel kadunud, peaks kõik näima piisavalt kahtlane, kuid noor kunstiõpetaja Saturine vajab kiiresti elukohta ja otsustab neid fakte ignoreerida.” Selles osas siis Karolin Jürise.

„Inimene, olgu ta nii intelligentne ja nii rikas kui tahes, ei suuda loobuda täiuslikkuse püüdlusest ja kaotab selle nimel tihti reaalsustaju. Ta hakkab ennast pidama jumalaks. Kindlasti on see lugu ka eksiilist – nii füüsilisest kui mentaalsest,” öeldakse loo tutvustuses.

Esietendub 11. juunil 2021 Saue vallas Hüüru mõisa saalis

Debütant Treier Jõgeval

Näidendi „Ja kui nad surnud ei ole …” autor ja lavastaja on Vikerraadio hommikuhääl Märt Treier. Mitmekülgse mehe iseloomustamiseks jääb muidugi väheks, kui öelda hommikuhääl raadios. Aga las olla, nüüd siis oma näidend ja lavastus. Ka siin ei leia tutvustavast tekstist otsest viidet selle, kas lavastuses saab nalja või ajab see hoopis nutma.

Mõnusalt irooniline on Märdi tutvustav tekst küll: „Hobihelilooja Aaro otsib oma hingehädades valguskiirt, kuni ohjad haarab üks erakordselt šikk härra, kelle päritolu koorub pisitasa. Tragöödia jalutab käsikäes groteskiga, sest nii tõsistest teemadest ei saagi ülemäära tõsiselt rääkida. Tõuke tüki kirjutamiseks sain loojate alatisest ja kustumatust ihalusest luua midagi, mille väärtuses ei ole põhjust kahelda mitte kellelgi. Aga mida teha siis, kui annet ei jagu? Ei, tasuta lõunaid ei pakuta, näib, et unistajatele jäävad tühjad pihud nüüdki. Või kas ikka jäävad? Vahest on Suurel Valijal unistajatega hoopis ootamatu plaan?”

Ma arvan hästi teadvat, miks just Jõgeva ja miks need näitlejad. Nimelt on Märt Treier aastaid osalenud seal Lianne Saage-Vahuri korraldatud luulefestivalide žüriis. Ja sealt on ilmselt pärit ka tutvus valitud näiteseltskonnaga.

Mängivad: Meelis Põdersoo (VAT Teater), Maarius Pärn (Improteater Impeerium), Martin Kõiv ja Mihkel Kabel. Kõigi näitlejate teatritee algas Jõgeval kooliteatris Liblikapüüdja, mida juhib Lianne Saage-Vahur.

Esietendub 12. juunil 2021 Jõgeva kultuurikeskuses

Külmetavad harrastajad

Elva harrastajad Lend Teatrist, kes mitmeid aastaid on publikut rõõmustanud proffide osalusega tehtud teatriga, teevad seekord vabaõhulavastuse „Kuningal on külm”. Jah, ikka see vana hea A. H. Tammsaare. Lavastajad on Katrin Pärn, Janek Savolainen. Meeldetuletuseks, et just see paar tegi Vanemuises menuka lavastuse „Meister ja Margarita”.

Taas võib imestada, kui kaasaegselt kõlab Tammsaare ka 21. sajandi 21. aastal. Lavastuse tutvustuses öeldakse: „Tammsaare „Kuningal on külm” on koomiline muinasjutt, melodramaatiline tragifarss auahnusest, võimuihast, ideaalide vahetamisest, usuleigusest, usuhullusest, tuuletallamisest, inertsist, üksindusest, rahulolematusest, surmaootusest, elujanust, kahes vaatuses ja värskes õhus.

Peab rõhutama, et Lend Teater jätkab traditsiooni, kus harrastajatega mängib koos professionaal, varem on seda teinud näiteks Peeter Jürgens, Nero Urke ja Kristo Viiding. Seekord mängib Jan Uuspõld.

Mängivad: Jan Uuspõld, Kaidi Pajumaa, Irina Radionova, Mikk Sügis, Airé Pajur, Margus Mankin, Karl Bussov, Margus Möll, Aare Sepp, Imre Vallikivi, Gunnar Ülper, Meelis Külaots, Kalev Lõhmus.

Esietendub 18. juunil 2021 Elva Suvelaval.

Suur Vend kammivabrikus

George Orwelli Teise maailmasõja järel ilmunud tulevikufantaasia „1984” tundub üha enam olema prohvetlik. Vägev on see, et lavastuse meeskond Karl Laumets, Kristjan Suits ja Vaiko Eplik on lavastuse tutvustusse jätnud viite – sõnalavastus. Sõna suvelavastus on seal ka, aga see on vähe informatiivne ehk siis see, et seda talvel ei mängita. Millest muidugi juba ette kahju on. Kuidas oleks võimalik, et see ei lähe kellelegi meist korda: „„1984” sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse, Külluse, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ning hakkab märkama end ümbritsevaid valesid.”

Mängivad: Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel.

Esietendub 26. juunil Tartu Kammivabriku sündmuskeskuses.

Põllud Peipsiveerel

Tartu Uus Teater mängib lavastust „Serafima + Bogdan” augustis Kolkja külas. Lavastaja on Ivar Põllu ja kunstnik Kristiina Põllu. Esimese hooga oli plaan seda mängida aastapäevad tagasi.

Galerist Raul Oreškin pidi hiljuti FBs seletama, et lavastust ei mängita Voronja galeriis. Põhjuseks teatriuudises olnud Voronja galerii pilt koos viitega lavastusele. Mina sain Peipsiäärsest geograafiast aimu mõni nädal tagasi, kui galerist Oreškinilt küsisin, kas Kolkja küla, kus sellel suvel Tartu Uus Teater loodetavasti mängib „Serfima + Bogdani”, on Varnja külas asuva galerii lähedal. Raul Oreškin selgitas, et Varnja, Kasepää ja Kolkja kokku on nagu üks 12 kilomeetri pikkune ridaküla, mis peaaegu ei katke.

Nagu teistegi suveetenduste puhul, saab teatrikülaline külastada ka muid kultuuriloolisi kohti etenduspaiga lähedal. Tartu Uue Teatriga seotud Voronja galerii omanik kirjutab FBs: „Voronja galerii ei muutu sel suvel Kolkja küla vabaõhulavaks, vaid jääb siiski tegutsema galeriina, kus alates 2. juunist saab näha teadlastepaari Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko kureeritud näitust „Kolmainsus: Kunst. Teadus. Ulme.”.

„Serafima+Bogdanis” mängivad: ILO-ANN SAAREPERA (Ugala), KRISTEL LEESMEND, ELISE METSANURK, ANDRES MÄHAR (Vanemuine), PRIIT LOOG (Endla), MARTIN KORK ja EKKE HEKLES.

Esietendub 31. juuli 2021 Kolkjas Peipsiveerel

Ilmus Maalehes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga