Rapla Riinimanda koorid tähistasid 35. tegutsemisaastat konverentsi ja kontserdiga. Koori vilistlane, loodusemees Kristo Elias ütles konverentsi vestlusringis, kus kõne all loovus ja väärtused, et Rapla kultuuriline fenomen kogu Eesti mõistes tuleb ehk seda linnakest ümbritsevatest sooaurudest.
Kristo Eliase heatahtlik humoorikas iroonia juhtis konverentsi kuulajad tagasi selle esimese ettekande juurde, kus koori vilistlane, doktorist perearst Piret Rospu rääkis libameditsiinist ja sellest, miks see inimestes sellist tähelepanu pälvib. Üks põhjustest näiteks see, et libameditsiin pakub inimestele ühtekuuluvustunnet. Kummaline sarnasus muide tekkis ettekannet kuulates libameditsiini võidukäigu põhjuste analüüsi kuulates kooris laulmisega.
Siin tuleb meenutada, et Riinimanda koorides on aastate jooksul laulnud ja selle vaimsusest osa saanud üle 700 Rapla kandi lapse ja noore. Ja siit siis see ühetekuuluvustunne.
Omamoodi samasse ritta libameditsiini võlude analüüsiga, mida tegi Piret Rospu, liigitus ka teise vilistlase, metsandusteadlase doktor Jürgen Aosaare ettekanne. Kõige lühemalt saab selle kokku võtta teesiga: „Inimestele meeldib puit, kuid ei meeldi metsa raiumine.” Biotehnoloogist vilistlane Ott Scheler, Tallinna tehnikaülikooli professor rääkis oma uurimisvaldkonnast nimega mikrofluidika ehk siis väikeste vedelike mahtude kasutamisest erinevate bioloogiliste, keemiliste või muude katsete jaoks. Ott Sheler sõnastas: „Raplast teadlaseni on ainult üks samm… ja selleks sammuks on uudishimu.”
Mõtestatud elulaul
Riinimanda koori asutaja ja dirigent kõik need 35 aastat on psühholoog Urve Uusberg. Konverentsi loovuse ja väärtuste vestlusringis rääkisid kõik osalejad omal moel sellest, kuidas just väikelinna kooris osalemine on kujundanud nende maailmapilti. Osalejad ilmselgelt ei olnud selles kokku leppinud, aga kui vestlust juhtiv Mikk Jürjens palus neil rääkida Riinimanda väärtustest, siis kõik rääkisid lugusid, mis pigem seotud Urve Uusbergi psühholoogilisi oskuste ja teadmistega kui juhtumitega kooris laulmisel. See viimane oli loomulik, aga see, mis seda ümbritses ja ümbritseb, eriline. Näiteks toodi esile psühholoogilisi mänge Saaremaa koorilaagrites ja sealset Urve lauset: „Mina olen mina, sina oled sina ja me oleme täiesti erinevad.” Seda tuli üksteisele öelda ja öelda nii, et see erinevus ei kõlaks probleemina. „Kuula ka teist inimest!” on tähtis nii elus kui koos laulmisel. Helilooja Pärt Uusberg sõnastas: „Mulle tundub, et Riinimanda baas väärtuste tasandil pole mitte ainult muusikaline pool, vaid alati on selle keskmes olnud inimese hing. Heatahtlikkus selle hinge suhtes.”
Muusikasse ei jõuta ilma pingutuseta ning Urve ja Valter Uusberg on koos oma sõpradega suutnud aastate jooksul luua sellise kooriõhkkonna, mis aitab lapsi ja noori sellest aru saada ja seda ka järgida.
Riinimanda väärtuste raamat
Valter Uusberg rääkis sünnipäevaraamatut tutvustades argiruumi ja väärtusteruumi kõrvuti eksisteerimise võimalusest. See kombinatsioon on juhtinud Riinimanda kooride elu ja esinemisi.
Riinimanda kooride 35. sünnipäeva kontserdi eel Rapla kirikus ütles kirikuõpetaja Mihkel Kukk muu hulgas, et see kontsert on ülistus Jumalale. See oli kuidagi taas tähelepanu juhtimine sellele, kuidas on võimalik argiruumi ja väärtusteruumi ühendada. Kontserdi pealkiri oli „Kõlab laul, mis suust ja südamest”. Esitati laule Cyrillus Kreegist Urmas Sisaskini.
Teiste seas kõlas ka läheneva laulupeo laul, mille helilooja on Pärt Uusberg ja sõnad on luuletaja Hando Runnelilt. Nimi Riinimandagi on pärit Hando Runnelilt, kellel salm „mandariin ja riinimanda/ tuleb laste kätte anda…” Pärt Uusbergi uue laulupeolaulu sõnad on aga sellised: „Armastus on kõige all/ Tema kannab isamaja/ Raskusi, mis eluks vaja/Armastus on kõige alla,/ ime et kõik ära kannab,/ isegi veel võrseid annab./ Armastus on kõige all//.”
Ilmus Maalehe veebis. Minu enda pildid.