Isa ja Poeg, poeg on vanem. Peeter Rästas ja Toomas Suumann. Andres ja Indrek kas voonakesed, aga Vargamäel. Foto: Liisa Soolepp

Vargamäe voonake”

– Autor A. H. Tammsaare, Urmas Lennuk
– Lavastaja Urmas Lennuk
– Lavastuskunstnik Liisa Soolepp, Urmas Lennuk
– Muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll
– Osades Toomas Suuman, Peeter Rästas, Anneli Rahkema, Liisa Aibel
– Esietendus 28. juulil Vargamäel

See lugu ilmus esimest korda Maalehes.

Kellele on tarvis haridust, mis õpetab soos sood nägema !? Mis kasu on ühel rahval haridusest, kui tema ei õpeta inimesi soos rukist nägema!?“ küsib vana Andres oma pojalt Indrekult 2012. aasta suvel Vargamäel .

Vargamäel mängitakse Urmas Lennuki lavastatud ja kirjutatud näidendit „Vargamäe voonake“ Alguses oli sõna, teab Urmas Lennuk ja nagu kõik varasemad kirjanik A.H.Tammsaare romaanist „Tõde ja õigus“ inspireeritud lavastajad (teiste hulgas Andres Särev, Voldemar Panso ja Elmo Nüganen), kirjutas ka tema, dramatiseeringu (ma siinkohal tahaks lavastaja kirjutatud teksti kohta öelda näidend) ise.

Lavastaja ja loo autor Lennuk, koos nelja näitlejaga, küsib Tammsaare muuseumis keset Eestimaad seistes, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Urmas Lennuki nägemus meist on Tammsaare toel, või hoopis vastupidi, elulootust andev.

Loe edasi Keda voonake usub, selles on küsimus →

“Tühermaa” lavastaja Eestis, Marat Gatsalov koos oma tütrega, pärast esietendust Viinistus. Mõned tunnid varem tappis hull Norras inimesi. Täna on selgunud, et kõige noorem hukkunu oli 14 aastane. Alljärgnev lugu ilmus ajalehes Nädaline teisipäeval 26.juulil.

Me siis sõitsime Viinistu poole, kui hull mõrtsukas Norras noori inimesi tappis. Väga öösel, kui olime vene kirjaniku Anna Jablonskaja näidendi „Tühermaa“ esietenduselt Raplas tagasi, ütlesid internetilehtede suured pealkirjad, et Norras… ma siis ei mõelnud veel.

Selle näidendi autor, mida tol õhtul Viinistu katlamajas mängiti, suri 24. jaanuaril 2011 Domodedovo lennujaama pommiplahvatuses. Kusjuures see vene Anna lendas Moskvasse vastu võtma auhinda oma näidendi eest. Anna Jablonskaja oli Vene uue draama liikumise vaimne juht ja jäi vaid 30aastaseks.

Kui aasta algul see pommiplahvatus maailma taas terrorismist Venemaal rääkima pani, mõtlesin – hullus liigub meile üha lähemale. Esimese hooga Norra katsumusest lugedes ma seda ei mõelnud. Laupäeval Võrtsjärve ääres Eesti jahimeeste seltsi suvepäevadel nende muretust pealt vaadates mõtlesin just Norrale ja meestele, kellel on relvad. Elus pilt ja kujutluspilt oli pehmelt väljendudes hirmutav.

Näidend „Tühermaa“ räägib mehest, kes peab ennast leegionäriks, roomlaseks. Ja leegionär tapab ja treenib, et teda ennast ei tapetaks. Tema meelest on võitlusoskus elu ja surma küsimus ja ta õpetab võitlema ka oma väikest poega. Tühermaa tähendab inimeste tekitatud vaimset vaakumit.

Loe edasi Tühermaa teevad tühjaks inimesed →

Margus Kasterpalu, Saueaugu teatritalu peremees, kutsub kella helistades sõbrad esietendusele.

Tasandikkude helinad

Autor: Jaan Kruusvall

Lavastaja: Aleksander Eelmaa

Kunstnik: Liisi Eelmaa

Valguskunstnik: Priidu Adlas

Muusikaline kujundus: Jaak Jürisson

Mängivad: Kaie Mihkelson, Garmen Tabor, Tõnu Oja, Pääru Oja, Katariina Kabel

Esietendus: 14.juulil, Saueaugu Teatritalus Läänemaal, Martna vallas

(See lugu ilmus pisikeste toimetaja kohendustega ajalehes Postimees.)

Elu on ülekohtune, aga ometi elame, nuusutame tõrva ja värskete palkide lõhna, kuulame tasandikkude helinat, paneme tähele pääsukesi taeva all.

Jaan Kruusvalli näidendist ja sellest, kuidas see valus-habras, katkestusi täis elude lugu Saueaugul vaatajale jutustatakse, on raske rääkida. Igavik, üksinduse painav valu me sees ja mõttetuse rünnakud. Kuidas elada selle valuga ja olla õnnelik ning uskuda, et elu on targem kui inimesed?

Loe edasi Mõttedki muutusid pääsusulgedega ehitud nooliks… →

Gorki, H.G.Wells ja Mura, pärast surma Jänedal. Foto:Hendrik Toompere.

Maria Ignatjevna Zakrevskaja-Bencendorff-Budberg, kirjanikud Maksim Gorki ja H. G. Well­s ja Tanja Bencendorff, hiljem Alexander ei ole keegi veel sadatki aastat surnud saanud olla ja ometi on nad unustatud. Ükski neist ei taha ka pärast surma seda tunnistada. Ometi on surnud Jänedal Pulli talli laval ehk elavamadki kui ainus elav tegelane ses lavastuses – eestlane.

Loe edasi Kuulsuste kaabudelt langeb tolmu →