Tantsud venelastega Vabal laval

Lavastuse „Ma parem tantsiksin sinuga”algusvideo on aastast 2036

Sealt saame teada:

  • Uudised tulevad Tallinnast Eestist ja on koreakeelsed
  • 20 aastat tagasi astus Läti Euroopa Liidust välja
  • See põhjustas pöördumatu ahelreaktsiooni – Poola, Valgevene, Moldova, Gruusia, Ungari ja Prantsusmaa lahkusid samuti
  • Põhja-Korea lagunes
  • Algas suur rändelaine
  • Berliini hiilgus kuhtus. London ja Pariis ei olnud enam Euroopa kultuuri- ja majanduskeskused
  • Tallinnast on saanud Lääne tsivilisatsiooni süda
  • Nüüd elab Eestis umbes 8 miljonit inimest ja käibel on 4 riigikeelt: korea, eesti, vene ja inglise.
  • Ka kliima on aastaks 2036 märgatavalt muutunud. Eesti suved on küllaltki kuumad ja talved väga külmad. Temperatuur on mai algusest kuni septembri lõpuni 32°C. Tallinnas on palju palmipuid, kunstlikke tiike ja maa-aluseid basseine.
  • Kuid tuleme tagasi aastasse 2016, kust kõik alguse sai… Me oleme ühes olulises Tallinna kultuurikeskuses, uhiuues televisioonistuudios, kus salvestatakse sotsiaalkultuurilist saadet “Ma pigem tantsiksin sinuga”.

000_4590

Ajal, kui diplomaadi taagaga poliitik Mart Helme räägib venelaste viiendast kolonnist Eestis, mängitakse Telliskivi loomelinnaku Vabal laval lavastust”Ma pigem tantsiksin sinuga”, mida kannab soov mõista me erinevust ja leida kokkupuutepunkte. Loe edasi Tantsud venelastega Vabal laval

„Suletud talude päev” on surnuaed

Kes kirjutaks näidendi põllumajanduskriisist. Ilmselt mitte keegi. Kriis saab enne läbi. Sünnib uus Skype.

Ma olen maakas. Arvan, et sellest küll kunagi kirjutatakse, kuidas sideme kaotamine maaga eestlastele saatuslikuks sai. Enne aga peaks selgeks saama, kellele on kasulik, et me põllumajandus , no ikka see väikepõllumajandus elujõuline ei oleks. Tegelikult ei saa põllumajandus elujõuline olla. Inimene saab ja sealt siis ka põllumajanduse jõud. Piim, jah, ju puu otsas ei kasva.  Mingit mõtlemise arengut näitab seegi, et enam teda maha ei valata. Protestiks kasutatakse tsiviliseeritumaid tegusid. Siga on juba Toompea lossiplatsil ringi kalpsanud ja eks see üks loomapiinamine oli. Loe edasi „Suletud talude päev” on surnuaed

Rein Maran: mida aeglasemalt kulged, seda avaram ilm

mg_9828_previewTuul puhub osa me juttudest kohe 85-aastaseks saava looduse- ja kinomehe Rein Maraniga Penijõe parkimisplatsi pinkide kandist Matsalu luhtadele. Rein Maran räägib, mina kuulan. Tuul puhub.

Rein Marani operaatoriõpingud Moskva kinoinstituudi kaugõppes kestsid kuus aastat. Operaatoriõpinguil oli üheks aineks põhjalik kunstiõpe. „Et midagi mõista, on tarvis seda tunda. Kerge on anda hinnanguid süvenemata, aga inimesele on antud elada kuradima lühike aeg. Vaht, mis me ümber, ei maksa mitte midagi.” Loe edasi Rein Maran: mida aeglasemalt kulged, seda avaram ilm

Kirikumees koolmeistriks – köster

 Ilmus Maalehes, pildistasid Mats Õun (Saunaeit), Siim Vahur (Köster) .

Köster” on Andrus Kivirähu monoloog, mille näitleja Peeter Tammearu Tallinna Linnateatri Hobuveskis kirglik-leebelt ja ausalt ette kannab.koster

„Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke usuteenistustel ja hoida kiriku vara. / 17. sajandil määrati köstrid ametisse igas kihelkonnas ning neid kasutati ka köstrikooli õpetajatena, 19. ja 20. sajandil olid köstrid ka kihelkonnakooli õpetajateks.” kirjutatakse Vikipeedias.

Lutsu ja Kivirähu köstri nimi on Julk-Jüri.

Kui Andrus Kivirähu „Köstri” looga edasi minna, pisut tulevikku, Loe edasi Kirikumees koolmeistriks – köster

Suveteatri mänguruum(id) ei saa otsa

Eesti teater erineb kogu muust maailmast sellega, et suveteater on oma mõõdult ja tulemustelt tähelepanuväärne osa kogu tervikust.

Igal suvel sünnivad uuslavastused ja mängitakse ka lavastusi eelmistest suvedest. Näiteks uut hingamist elav Ugala teater annab teada, et suurt Vargamäe vabaõhulavastust „Kõrboja perenaine” mängiti sel suvel 16 korda ja seda käis vaatamas 9000 inimest. Loe edasi Suveteatri mänguruum(id) ei saa otsa

Tulevikukroonikaid märgates

Kõigil on hästi meeles, et 25 aastat tagasi polnud poes vorsti. Küsi akadeemikult, arstilt või korstnapühkijalt. Nüüd on meil vorst laual tõesti.

 Mis selle vorsti hind on? Taasiseseisvumispäeval seisin Karula rahvuspargi serval keset kaost. Või hoopis ‒ oh seda 21. sajandi tehnilist võidukäiku: keset kiiresti korrastuvat kaost. Täna räägitakse juba, et 3. juuli äikesetorm lõhkus Eestis miljon tihumeetrit metsa. Tavainimesele võrdluseks, et Eesti aastane raiemaht riigi- ja erametsa peale kokku jääb tavaliselt 7‒9 miljoni tihumeetri tuuri. Väga tähtis on teada, et loodustorm, mis selle hulga metsa murdis, olla kestnud kümme minutit. Murdja oli ta sellest ajast vaid kolm! Loe edasi Tulevikukroonikaid märgates

Loe, see loeb