Olevik on hetk mineviku ja tuleviku vahel. Eesti rahvusringhääling tunnistas helilooja, koorijuhi ja viimase laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi (37) Aasta muusikuks 2023. Rambivalguses olijast kõnelevad ema, isa ja vennad.

Alustuseks üks isiklik pilt. Neliteist aastat tagasi tegi Pärt oma vastse kooriga Head Ööd, Vend proovi Albus, Kukenoosi viljakuivatis. Vaatasime seda pealt koos näitleja Aarne Ükskülaga. See, kuidas noor mees sidus proovis hääle ja füüsilise liikumise, ja see, kuidas noored lauljad tegevusele, mida Pärt siis ette näitas, pühendusid, selline Pärt üllatas ja jäi meelde. Harjutused tegid keskendunult kaasa ka õhtuse kontserdi Tarkus peategelased Tõnis Mägi ja Jarek Kasar.

Milline oli väike poiss Pärt Uusberg?

Ema Urve Uusberg psühholoog ja koorijuht:

Ta oli samasugune uudishimulik märkaja – märkas loodust, inimesi. Oli valdavalt rõõmus ja tegi nalja, teeb nüüdki, kui on pikemalt paigas kas kodus, suvelaagris, perekokkutulekul või reisil. On ja oli otsekohene ja julge oma arvamust väljendama.

Isa Valter Uusberg, kunstnik ja lavastaja, kultuurijuht:

Päris väikesena oli ta pisut kartlik poiss. Käisime tihti metsa all kõndimas ja meenub, et kõrged puud teda veidi heidutasid. Lausa vastu ei punninud ja majade vahele tagasi ei kippunud, aga puude suursugusust ilu vaatles ikka imetluse ja mõningase hirmuga.

Loe edasi Aasta muusik 2023 Pärt Uusberg – pere peegeldustes →

Tallinki juht Paavo Nõgene ütleb, et on teatris tehtud ja kasvanud. Kultuuriministeeriumi endine kantsler arvab, et kes selles ametis hakkama saanud, neil on potentsiaali ka erasektoris toime tulla.

Tunnistan Paavo Nõgenele, et vaatasin hommikul veebis ta pilte ja seal oli tal alati lumivalge särk seljas. Muigamisi mõtlesin siis, et küsin, mitu valget särki sel mehel on. Sobran tippjuhi riidekapis.

„Hetkel on 20,“ ütleb Paavo. „Kümme on pesulas ja kümme kodus kapis. Siis nad vahetuvad.“ Selgub, et üks varusärk on ka töö juures kapis igaks juhuks, kui näiteks borši rinnale läheb. Küsin, missugune on vaba aja riietus ja Paavo vastab, et valge särk, millel on värvilised nööbid. Võta nüüd siis kinni, milline see loomingulise juhi tõde on…

Kujutasin ette, et sinu kabinetis on klaver.

Ei ole, aga MyStari laevale, millel sai detsembri keskel üks aasta liinile minekust, osteti minu palvel tiibklaver. Tallinkil on tegelikult laevadel klaverid, aga nüüd, kui uue laeva ehituseks läks, siis üks tingimus oli, et seal peab olema klaver, mis mängib ise ja mida on võimalik mängida nendel, kes mängida tahavad. Estonia klaverivabriku klaver.

Loe edasi Paavo Nõgene: Ega ooperilauljal ja laevakaptenil suurt vahet ole →

Vaba Lava juht, produtsent Märt Meos osales Ukraina teatrifestivali žüriis.

Rahvusvaheline žürii oli viieliikmeline, lisaks Märt Meosele osalesid meilegi tuntud Leedu dramaturg Marius Ivaškevitšus, Poola produtsent Lena Tworkowska, ooperiprodutsent sakslane Sebastian F. Schwarz, kellel on oma ooperifestival, ning Rootsi ajakirjanik, teatrikriitik Sofia Nyblom.

Me räägime Märt Meosega tema Ukrainas viibimise üheksanda päeva hommikul. Õhtul antakse Kiievi näitlejate majas üle teatrifestivali preemiad ja Märdil on au anda pidulikul tseremoonial üle preemia parima sõda käsitleva lavastuse eest.

Enne seda on ta koos oma žüriikaaslastega vaadanud 12 lavastust. Need on olnud neljas linnas.

Kokku oli hindamiseks esitatud 135 lavastust. Nende hulgast valisid Ukraina eksperdid välja 12, mida žürii vaatas ja hindas.

Mis keeles te Ukrainas suhtlesite?

Teatrifestivali ametlikud keeled olid ukraina ja inglise keel. Etendused tõlgiti inglise keelde. Pressikonverentsid ja muud avalikud esinemised – ikka kõik kas inglise või ukraina keeles.

Üks teatrijuht ütles, et on teatris keelanud vene keelt rääkida. Mulle tundus, et ega keegi ei tahagi siin seda rääkida. Tihtilugu on nii, et kui sina räägid vene keeles, saavad nad väga hästi aru, aga vastavad ukraina keeles.

Loe edasi Märt Meos Kiievist: Okupante on mängima pandud nukud →

Homme, 8. detsembril publiku ette jõudvas Rainer Sarneti filmis „Nähtamatu võitlus” mängib peaosa, huligaan Rafaeli Raplamaa poiss, Eesti Draamateatri näitleja Ursel Tilk.

Ursel ütleb, et on filmi näinud kuus korda ja iga kord vaadanud seda nagu uut. Ütleb, et on isegi mõelnud, kas see film on õige ümber monteeritud. „Selle filmi võlu on selles ka, et ta oli tegemise ajal kogu aeg hoitud. Kõik inimesed, kes juurde tulid, olid kohe meeskonnas sees, tekkis sünergia.” Rainer Sarnet omakorda ütleb oma filmitegemisest tehtud filmis „Rainer Sarneti nähtamatu võitlus”, et õigeusu ja kung fu ühine joon on lendamine. „Gravitatsiooni ei ole.” 

Kui me fotograaf Sveniga Palamulla külas Ursel Tilga ja tema elukaaslase mõni aasta tagasi ostetud kodus maha istume, ütleb Ursel: „Lõikasin teile põdravorsti ka.” Selgub, et ka Urseli isa Valdur on kunagi siitsamast põllult lasknud lausa paar põtra. „Kalurist jahimeheks ja siis aednikuks,” iseloomustab Ursel isa muutumisi. Me räägimegi vähem eelseisvast filmist ja rohkem muutumistest. Urseli laual on linnuraamat, määraja. Seepärast ma ei peagi küsima, mida ta loeb. 

Kas sa hakkad selle tähelepanuga, mis saad tänu kohe esilinastuvale filmile, mida enmu veel näinud ei ole, harjuma?

Sa ka ei ole? See, et film on esil, sellega ma harjun ja siin ei ole muud kui puhas rõõm. Muidugi ma ka tahan, et see tähelepanu tooks inimesed kinno. Vaatasin OPi saate reklaami ja seal vahel jooksis filmi treiler, selle vastu ei ole mul küll midagi. See on tip-top.

Loe edasi Ursel Tilk: Meie anname kohale uue elu ja koht annab meile vana uue vastu →

Maailmas ei leidu enam paika, kus inimesed saavad olla kindlad, et homne päev nende elu pea peale ei pööra, ütleb praegu Tartus Vanemuise teatris proove tegev Ukraina lavastaja ja teatripedagoog Stanislav Moissejev (64). Tal on telefonis äpp, mis annab märku, kui kodulinnas Kiievis on õhuhäire.

„See äpp mul on ja ma ei lülita seda sõja algusest peale ainsakski tunniks välja,“ ütleb Moissejev. „Varem oli häireid tihti ja ma ärkasin öösiti kolm-neli korda. Aga ma tahtsin nii, mulle on tähtis side oma kodumaa ja oma linnaga. Nüüd on häireid vähem.”

Kas teatrid Ukrainas praegu töötavad?

Loe edasi Ukraina lavastaja Stanislav Moissejev: me kõik oleme mingite negatiivsete protsesside pantvangid →

Rapla kultuurikeskuses avatakse 28. novembril Riho Sibula nimeline tuba, kus väljas ta kuulsamad kitarrid ja muu hulgas saab kuulata tema laule. Toa avamisele järgneb aasta eest meie seast lahkunud muusiku postuumselt ilmunud sooloalbumi „Viimane” vinüülplaadi esitlus ja Riho sõprade kontsert. 

Riho sõpru koondava MTÜ Kuukitarr üks osalisi, autor, laulja ja helilooja Vaiko Eplik on Rapla poiss. Laulja ja helilooja Riho Sibul on sündinud, kasvanud Rapla lähedal Purkus ja oma muusikuteed alustanud Järvakandis. 

Riho viimane sooloplaat on suuremas osas salvestatud Raplas Susi stuudios, mõned lood ka Vaiko Epliku ja Tõnu Timmi kodustuudiotes.

Vaiko Eplik, kuidas sündis mõte teha Riho tuba Rapla kultuurikeskuses?

Algselt oli plaane Hiiumaal Rihola Sibula muuseum teha ja tuba püsti panna. Need aga jäid venima ja ma haistsin võimalust asjad õigesse rööpasse keerata. Küsisin Rapla kultuurikeskuse juhatajalt Age Rebelilt. Selles keskuses on mitmeid pühendusega tubasid mitmetele Raplamaa poegadele ja tütardele. Mõte lendas ja nüüd tulebki see tuba Raplasse. 

Loe edasi Vaiko Eplik: Riho Sibula tuba Raplas võiks olla koht, kus temaga taas kokku saada →