Rubriigiarhiiv: Dialoog

Galerist Raul Oreškin: koroona-aeg on kunsti müügile kasuks tulnud

Raul Oreškin ütleb, et on Tartu peetavas poes poodnik ja Peipsi-veerses galeriis galerist. Kui ta räägib kaasaegsest kunstist, kõlab see nagu novell. Muuhulgas selgub, et koroona paine võib kunstnikku inspireerida ja ka kunsti müügile hästi mõjunud.

Raul Oreškin peab nii Tartu Aparaditehases asuvat tARTu poodi kui ka Peipsi veeres Varnjas asuvat Voronja galeriid koos elukaaslase Kaili Kasega. Ta ütleb, et tARTu poe eesmärk on algusest peale olnud kunsti müüa. Voronja galerii mõte on aga olnud galeriitegevust populariseerida, näitusi korraldada, müük oli seal pigem tagaplaanil.

Voronja galerii avamise ja pidamise taga on missioonitunne. Voronja avamine toimus ajal, kui Tartus galeriidid suleti. Oreškin räägib, et Tartus on umbes 250–300 kunstnikku, neist ainult 40–50–60 saavad aastas kuskil näitusevõimaluse. „Isegi praegu pole olukord kiita, kuigi Tartus on palju galeriisid juurde tekkinud. Voronja galerii avamine oli meiepoolne panus anda kunstnikele võimalus oma teoseid näidata,“ tõdeb ta. Loe edasi Galerist Raul Oreškin: koroona-aeg on kunsti müügile kasuks tulnud

Hendrik Toompere noorem: Ma ei armasta konflikte

Praegusest pausist, hoo maha võtmisest võib me teatritele kasu olla, leiab oma lavastajatööde eest äsja Ants Lauteri nimelise auhinna pälvinud Hendrik Toompere noorem. „Klassika muutub kõnekaks,“ usub Eesti Draamateatri kunstiline juht.

Kuidas sa tunnustusse suhtud?

Olen loomulikult tänulik. On tore, kui sind märgatakse ja tehakse pai. See teeb tuju heaks.

Samas, mis toimub sinu, Eesti Draamateatri kunstilise juhi hinges ja peas, kui mõtled sellele, et teatrid praegu etendusi anda ei saa. Kasutad sa sõna kriis?

Kuidas nüüd võtta… Ühiskonnas on kindlasti kriis, seda tunnetan kodanikuna tugevalt. Rääkides teatrist, siis kui ma oleks vabakutseline, ütleks ka, et kriis, aga riigiteatri töötajana kasutaks pigem sõna paus. No mis teha, loodetavasti läheb see varsti üle. Loe edasi Hendrik Toompere noorem: Ma ei armasta konflikte

Jaan Tooming: Oleme täpid tohutus universumis

Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saab 28. märtsil 75aastaseks. Mees, kes on nii elus kui teatris olnud uunikum.

Kord 1980. aastate alguse Ugala teatris, kus me mõlemad tollel ajal töötasime – tema peanäitejuhi, mina näitlejana – pöördusin „Libahundi mängu” proovi vaheajal 10 aastat vanema Jaani poole miski isikliku elumurega. Ei mäleta, mis see oli, aga küllap ikka mingi armuvalu. Minu üllatuseks Jaan vihastas. Sellel ajal muide ei olnud tal kommet vihastada või üldse proovis, veel vähem elus häält tõsta. Aga tema teravalt öeldud sõnad on mul meeles: „Ma ei ole teie isa ega õpetaja! Ma olen lavastaja!” Tühjagi ma sellest siis õigesti aru sain.
Nüüd kaks aastat tagasi, 38 aastat hijem, tuli see mulle meelde, kui Jaan „Kaupo ja Lembitu” proovis pärast miskit konflikti sügavalt hingas ja kogu trupile seletas, et suhtub meisse ainult nagu näitlejatesse. Tema nii-öelda solvangutes ei ole mitte midagi isiklikku. Kõik, mida ta proovis teeb või räägib, kuidas… on lähtuv sellest, et aidata näitlejat muunduda. Aidata ta välja enesekordamise magusast ja üsna lihtsast kestast. Loe edasi Jaan Tooming: Oleme täpid tohutus universumis

Eduard Käbin: Et mulle nõukogude võim juba varem ei meeldinud, selles mängis oma rolli ka isa

28 aastat ENSVd juhtinud tippkommunisti Johannes Käbini pojast Eduard Käbinist (75) sai tuumafüüsik. Vana tark ei arva, et Eestisse tuleks ehitada tuumajaam. Lisaks ei ole ta üldse rahul sellega, mis sünnib tänasel Venemaal.

Avastan tuumafüüsik Eduard Käbini Facebooki lehelt sinna 2018. aasta märtsis riputatud loo, kus bänd nimega Blues Beatles džässilikus võtmes ja domineerivate saksofonivooludega mängib biitlite lugu „A Hard Days Night”. Ma rõhutaksin lugejatele seda, et kusagil Eduard Käbini lapsepõlves oli Nõukogude Liidus käibel lause „Täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa”. Selle postituse ligidale jääb tuumafüüsiku muusikamaitse edasiarendust iseloomustav Jehtro Tull. Ma ei kirjutaks seda siia, kui mulle ei tunduks, et olgu isa tippkommunist või hoopis vastupidiste vaadetega mees, mõjutas kuuekümnendate aastate noori biitmuusika tulek ja hipivabaduse vaim.

Kuna te olete teadlane, tuumafüüsik, siis alustame sellest, et Eestis on käimas arutelud, kas ehitada siia tuumajaam või mitte. Kuidas teie sellesse võimalusse suhtute?

Ehitada Eestisse tuumaelektrijaam või mitte? Mina ei teeks. Aga see pole kategooriline seisukoht. Loe edasi Eduard Käbin: Et mulle nõukogude võim juba varem ei meeldinud, selles mängis oma rolli ka isa

Raivo Trass: Lapsena kogutud aardeid on hiljem elus vaja

Lavastaja ja näitleja Raivo Trass saab täna  75aastaseks. Me räägime sellest, mis teda on läbi nende aastate aidanud säravate silmadega elus olla ja siin oma asja ajada.

Seda, et Raivo Trassi tegi kuulsaks Hans von Risbieteri osa „Viimse reliikvia” filmis, tuletas mulle meelde fotograaf Sven siis, kui me Raivoga oma jutud juba rääkinud olime. Raivo Trass on oma elu pühendanud teatrile. Ta ütleb, et ei kuulu nende hulka, kes teevad suure vahe sisse filmis ja teatris mängimisele. Neid ridu kirjutades tuleb meelde Trass filmis „Mandariinid”. Saatus teeb kummalisi käike. Kui Lembit Ulfsak suri, kutsus Linnateater just Trassi mängima Lembitu osa lavastuses „Tagasitulek isa juurde”.

Raivo, just hetk tagasi tuli uudis, et lisandus 1542 uut koroonasse nakatunut. Mis tunne sus tekib neid kasvavaid numbreid lugedes? Loe edasi Raivo Trass: Lapsena kogutud aardeid on hiljem elus vaja

Lavastaja Priit Pedajas: tuleb ennast kokku võtta ja püsti tõusta

Me räägime lavastaja Priit Pedajasega neljapäeval, vaid mõni tund pärast seda, kui ta oma uue lavastuse proovi tehes teada sai, et valitsuse koroonapiirangute tõttu Brian Frieli „Igatsuse rapsoodia“ esietendust 7. märtsil ei tule.

Priit Pedajas võtab kogenud lavastajana, enne kui mina midagi öelda saan, jutu juhtimise enda kätte: „Ma saan aru nii, et tahad minuga rääkida sellest uuest lavastusest, mille esietendus on meil juba teist korda edasi lükkunud. Ega me ei tea ju, millal see uus esietendus nüüd tuleb.”

Küsimusele, kui mitu lavastust Priit on teinud, ta täpset vastust ei anna. Ütleb: „Neid on üle saja kindlasti, aga ma ei tea, kui palju üle saja.”

Tegid Eesti Draamateatri väikese saali laval näitlejatega Brian Frieli “Igatsuse rapsoodia“ proovi, kui kuulsid, et märtsis peatatakse etendustegevus kõigis teatrites?

Jah. Saime teada kohe pärast valitsuse pressikonverentsi. Mis edasi saab, ei tea. Eks viirus juhi meie olemist ja tegemisi.

Kuidas trupp sesse uudisesse suhtus? Loe edasi Lavastaja Priit Pedajas: tuleb ennast kokku võtta ja püsti tõusta