Rubriigiarhiiv: Monoloog
Kuningas on surnud, elagu kuningas? Jõgeva luulepäevad jätkuvad
Meie seast aasta eest ootamatult lahkunud Jõgeva legendaarse õpetaja Lianne Saage-Vahuri elutööd – kooliteatrite üle 30 aasta peetud luulepäevi–jätkavad nüüd ta õpilased.
Betti Alverile pühendatud põhikooliõpilaste luulepäevadele „Tuulelapsed” oli läinud nädalavahetusel tulnud lapsi Vastseliinast Kuressaareni – 17 truppi, milles üle 200 osaleja. Mängiti Ellen Niidu luulest lähtuvaid lühilavastusi.
Luulepäevade nõukoja uus liige, Ellen Niidu tütar Maarja Undusk ütles, et Jõgeva võiks külmapealinna tiitli vabalt luulepealinna oma vastu vahetada.
Loe edasi Kuningas on surnud, elagu kuningas? Jõgeva luulepäevad jätkuvadKullervo: Kättetasumine on minu õnn
Väiketeatri VAT suurlavastuses „Kullervo“ jääb inimesest, kui ta sureb või tapetakse, järele veerev kivi. Pääru Oja peaosas mängib oma kättemaksust juhinduva kurjategija seestpoolt paiskuva evaldhermakülaliku sarmiga kangelaseks.
Kullervo hoiatab: sõda sünnitab miljonites süütunnet ja kättemaksuiha
Lavastaja Aare Toikka on „Kalevalast“ pärit Kullervo loo oma nägemust mööda, andmaks eepose loole tänapäevast hõngu, uueks kirjutanud. Kavalehel on kirjas tegevuse aeg – „muinasaeg, me tänastes meeltes“. See on üsna täpne. Julm lugu julmas maailmas. See, et Kullervo ei saa oma saatuse vastu ja teeb vaid kurja, isegi kui plaanib head, on jäänud.
Kogu tegelaste galerii räägib poeetilisemas keeles kui meie nüüdisajal. Tegevuskohtade nimed on Untola, Ilmarila, Kalajärve kallas, Tedreraba ja lõpuks ka Toonela värav.
Loe edasi Kullervo: Kättetasumine on minu õnnPresident Ilves frakis ja Toomas Hendrik hommikumantlis
Jaan Tootsenil on nüüd oma film preestrist (Vello Salo. Igapäevaelu müstika, 2018), film teadjamehest (Fred Jüssi. Olemise ilu, 2024) ja film valisejastToomas Hendrik Ilves. Kikilipsuga mässaja, 2024). Ilmselgelt võiks nüüd ta järgmine film tulema sõdurist.
Tundub, et Jaani uuele filmile annab täpseima iseloomustuse president Ilvese kõneõpetaja Jaak Prints, kes sõnastab selle filmi ühes stseenis filmi mõtte hoopis presidendile näpunäiteid jagades: „Niipea kui inimene on laval isiklik, ta haarab mind kaasa. Ma olen kohe temaga. Ohh! Inimene on minu ees, mitte mingisugune institutsioon. Inimene! Isik,” räägib Jaak Prints ja president kogu oma välises hiilguses, sabakuues ja ametiketiga, vastab: „Proovime.”
Loe edasi President Ilves frakis ja Toomas Hendrik hommikumantlisMart Kivastik kirjutab näidendeid neid peas lavastades
„Sisehääl sosinal: Raisk, raisk… venelane raisk… mitte sittagi ei näe… mida ma sihin, raisk… ainult kolmkümmend meetrit… aga nad ju ei halasta, raisk… kohe tapavad ära… kindla peale tapavad ära, raisk…” See on tsitaat Mart Kivastiku neljandast, mullu detsembris ilmunud näidendikogumikust „Kangelased”. Kivastik kirjutab nii, et tema näidendeid on vahest isegi põnevam lugeda kui laval näha.
Kogumikus „Kangelased” on neli näidendit: „Vares” Johannes Vares Barbarusest, „Kostja ja hiiglane” Konstantin Pätsist, „Sõdur” Johan Laidonerist ja „Kangelane”, mis on soomepoiste lugu. Näidendiraamatu pealkiri on küll „Kangelased”, aga ükski neist näidenditest ei ole mage kangelaslugu, nende põhipaatos on mu meelest hoopis selline, et lugeja ja vaataja saab pugeda näidendi tegelaste nahka ja mõelda – elust ja surmast, sellest, mis on väärtused meie elus.
Loe edasi Mart Kivastik kirjutab näidendeid neid peas lavastadesLäti Kunstiteatri (Latvijas Dailes Teātris) juhiks nimetati uuesti Juris Žagars.
Hannes Korjus
Läti kunstiteatri nišš on teha koostööd välismaa lavastajatega.
Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi nimetamiskomisjon valis hiljuti 8 pretendendi seast Juris Žagarsi uuesti Läti Kunstiteatri juhiks (juhatuse liikmeks). Žagars oli Läti Kunstiteatri juht juba 2020.aastast, üle 25 aasta oli ta ise Läti Kunstiteatri näitleja. Ta on olnud Vidzeme kontserdisaali, Cēsise kunstifestivali juht.

Juris Žagars, foto: Oskars Artūrs Upenieks.