Rubriigiarhiiv: Monoloog

Määratlemata,Monoloog

Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt

Lisa kommentaar

Margus Mikomägi

Mida kõrgemalt lendad, seda valusam on alla kukkuda. Eelmises Maalehes ütles ettevõtjast kultuuritoetaja Allan Kaldoja muuhulgas, et tänapäeval mõeldakse ametkondades ideede elluviimise asemel kahjuks üha rohkem sellele, kuidas mitte vigu teha. Just see jupijumalate JOKK-käitumine takistab elu edenemist.

„Ma ei saa koera puuri. Ja jääbki maale sõitmata, lähen homme,” kirjutab sõber mulle hilisõhtul linnast, kui mina maal äikest ootan. See on seesama sõber, kellega me paar päeva tagasi arutasime, kas ja kes meil on arvamusliidrid. Ma talle ei ütle, aga seekord osutus tema arvamusliidriks ta tark spitz . Arvas, et ei ole vaja õhtul maale sõita ja nii ka läks. Toomas Hendrik Ilves sellest seigast ilmselt ei arvaks midagi. Lennart Meri, arvan, ikka midagi vaimukat ütleks. Loomade ja inimeste suhetest ehk kõneleks ja sellest, et me inimesed ka elajad oleme.

Institutsionaalne kius Loe edasi Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt →

Monoloog

Millele kulub raha, kui tehakse filmi?

Lisa kommentaar

Praegu on esilinastuse ootel 4 Eesti Filmi Instituudi toetusega toodetud valmis filmi. Tootmises või järeltootmises on 6 filmi. Veel 5 filmi on saanud kinnituse, et Eesti Filmi Instituut nende tootmist toetab. Jutt on mängufilmidest.

Linastuse ootel on Peeter Simmi film „Vee peal”, Rasmus Merivo film „Kratt”, Kaupo Kruusiaugu film „Sandra teeb tööd” ja Priit Pääsukese film „Öölapsed”. Need filmid on valmis.

Tootmises või järeltootmises on režissööride Kadri Kõusaare, Elmo Nüganeni, Jaak Klimi, Ilmar Raagi ja Ove Mustingu mängufilmid. Need filmid on valmimas.

Tootmistoetuse saanud mängufilme teevad Tanel Toom, Triin Ruumet, Marko Raat ja Mart Kivastik. Need filmid on võttes.

Eesti Filmi Instituudi maksimaalne toetus ühele mängufilmile on kuni 800 000 eurot*, ülejäänud rahastus tuleb kaastootjatelt, erakapitalilt, aga ka peatootja omapanusest. Keskmiselt toetab riik tavalist eesti filmi vaid 30–50% ulatuses. Euroopas nimetatakse miljoni euroga valminud filmi mikroeelarvega filmiks.** Loe edasi Millele kulub raha, kui tehakse filmi? →

Monoloog

Jüri Pootsmanniga elust ja Eurovisioonist

Lisa kommentaar

Muusik Jüri Pootsmanni taustas on laulmine perekond Uusbergide ehitatud Rapla Riinimanda kooris. Küsimusele, kas Eurovisioon keskkooli ajal tema sõprade seas üldse mingi teema oli, vastab noormees: „Ausalt öeldes ega ma ei mäleta küll, et see nii väga teema oleks olnud.” Selgub, et kui Eurovisioon toimus, siis eks igaüks eraldi seda küll vaatas, aga noorte seas seda üksipulgi lahti ei harutatud. Loe edasi Jüri Pootsmanniga elust ja Eurovisioonist →

Monoloog

Kus me oleme ja kuhu me läheme…

Lisa kommentaar

Haigus nimega koroona on kogu maailma segi paisanud. Kellelgi pole kindlat vastust kolmandale peamisele küsimusele: kuhu me läheme? Mis võiks olla see, mis lisab me teadmisesse tulevikust selgust?

Me lähiolevikku iseloomustab vastandumise vaim, sellepärast on paslik meelde tuletada ka kahte, tõsi küll, mu meelest juba enne 21. sajandi katkuaega unustatud küsimust. Kust me tuleme ja kes me oleme?

Poliitilised kemplused on üsna kindlasti tupiktee. Või mis poliitika? Meil on raamatupidajate riik. Vaieldakse, ilmselt pigem kaubeldakse selle üle, kuhu lisada ja kust kärpida, unustamata ennast ja oma lähikondseid. Poliitilises mullis elamine ei ole aga see elu, mida elab suurem jagu meist.

Ega maksumaksjatele keegi ei seleta, kas kaitsekulutuste kärpe eest saaks osta neli või kolm raketti. Tean-tean, et asi on keerulisem kordades. Tean, et oleme praeguseks veelgi ettearvamatuma Venemaa piiririik. Loe edasi Kus me oleme ja kuhu me läheme… →

Dialoog,Monoloog

Palka ei saa. Ravikindlustust pole. Elama peab

Lisa kommentaar

Vabakutselised loovisikud on piirangute tõttu kõige hapramas olukorras. Oleme seda viimastel kuudel tüütuseni korrutanud. Äsja tegi riik sammukese, mis lubab osale loovisikuist väikest leevendust.

Just jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus, mis võimaldab maksta loometoetusi suuremale hulgale loovisikutele, ning seoses koroonakriisiga leevendada ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. „Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus,” seisab seadusemuudatuse tutvustuses.

Tundub, et asjad peaksid käima vastupidi, enne uurin ja siis seadusemuutused, aga kuna toetusemaksmisega on kiire ja vabakutselised hädas võib asjakäiku mõista. Kultuuriministeerium on tellinud uuringu, kus soovitakse teada, kuidas on loovisikud korraldanud oma loometegevuse, kuidas nad tulevad majanduslikult toime ning kuivõrd kättesaadavad on neile sotsiaalsed garantiid. „Kui saame adekvaatse pildi loovisikute olukorrast, saab riik edaspidi teha paremaid, võimalikult paljude loovisikute vajaduste ja ootustega arvestavaid otsuseid,” öeldakse uuringu põhjuseks. Uuring peaks valmima 2021. aasta septembriks. Loe edasi Palka ei saa. Ravikindlustust pole. Elama peab →