Merle Karusoo Ukraina sõja veteranide, kangelastega tehtud esitlus (jah, just esitlus)„Kes ma olen” esietendus Narvas, Vabaduse festivalil. Selle produtseeris väiketeater R.A.A.A.M ja Märt Meos.
Nad keegi ei mõelnud, et neist kunagi saavad professionaalsed sõjamehed. Nad mängisid omi lapsemänge nagu kõik lapsed, õppisid, abiellusid, said lapsi. Ja siis algas sõda. See muutis kõike.
Loe edasi Ukraina vabadus on kuulivest ülejäänud tsiviliseeritud maailma jaoksVabaduse festivali üks kolmest esietendusest, Vaba Lava produktsioon, on dramaturg Piret Jaaksi uus Eesti näidend „Sisekliima”. See räägib Narva venelastest, aga Mari-Liis Lill on dokumentaalnäidendi lavastanud nii, et sellest saab teha üldistusi kogu me riigi venekeelse elanikkonna kohta.
Lavastuse on muusikaliselt kujundanud Jarek Kasar ja esimene pilt, kus tegelased seotud silmadega liiguvad lava keskel kõrguva metallihunniku poole, on tal heliliselt kujundatud nii, nagu me oleme näinud algamas Vene muinasjutufilme.
Loe edasi „Sisekliima” – maailmalõpu piiriga ei mängitaKernu mõisas esietendunud loo pealkirja „Orgia“ saab tõlgendada kui ühekordset osalemist grupiseksis, aga laiemalt käsitleb see lavastus kahe paari omalaadset õnne otsimise teekonda. Veel üldistatumalt: elades oma elu, ahvime teiste oma.
Moolok. Kustutasin ära juba viienda sissejuhatava lause esseele, mille lubasin kirjutada. Üks kustutatud lausetest oli, et tegelikult ei lähe Tallinna võimu juures käiv trall mitte kellelegi peale asjaosaliste korda. Kirjutasin moolok, et mõelda edasi: headusest on meil puudus.
Sõna moolok tõi uuesti meelde ooperi „Hydrogen jukebox”. Seda kasutab luuletaja Allen Ginsberg, üks selle ooperi autoreid, oma kultusluuletuses „Ulg”:
„Moolok! Üksindus! Pask! Inetus! Prügikastid ja kättesaamatud
dollarid! Lapsed kisendamas treppide all! Poisid nuuksumas
sõjaväes! Vanamehed nutmas parkides!
Moolok! Moolok! Viirastuv Moolok! Armastuse puudumise
Moolok! Vaimne Moolok! Moolok hirmus kohtumõistja inimeste
üle!”
Moolok – see mõiste tähendab vääramatut jõudu, millele me peame järjest ohvreid tooma. Kurjuse jõudu.
Mõtteummikud
Loe edasi Moolok. Hirmus kohtumõistja inimeste üleKui eesti poliitikas kuuleb viimasel ajal kurtmist, et poliitikute hulgas pole enam isiksusi, siis kirjanduses seda muret küll pole. Selle mõtte kinnituseks soovitan lugeda äsja ilmunud kakskeelset novellikogumikku „Lendame!”, „Lets fly!”.
Kogumikus on kolmeteistkümne autori kolmteist novelli eesti keeles ja ka ingliskeelsed tõlked neist. Kogumiku koostajad on Katrin Ruus ja Mart Kivastik.
Kui „Kotka tee taeva all” esietenduse lõpustseeni haaras endasse kogu ilma mattev udu, siis eelviimast etendust võimendas ja valgustas hullumeelselt paukuv ja sähviv äikeseraju.
Tahtsin sellest etendusest kirjutada veelkord, et see meelde jääks, oma erilisuses. Aga ma ei osanud vaatama minnes ettekujutada, et elamus selliseks kujuneb. Jutt käib Saueaugu teatritalus mängitud omalaadse teatritriloogia* kolmandast lavastusest „Kotka tee taeva all”. Olgu siin ka öeldud, et enne „Kadunud kodu” esietendust, oli Saueaugu taevas kaks vikerkaart korraga.
Loe edasi Saueaugu teatritalus on üks tegelastest loodus
