Kummaline on mul nõndamoodi mõelda, aga tundub, et kui heldekäelises riigieelarves jäetakse põllumeestele ja õpetajatele toetused sisse kirjutamata, siis tehakse seda ette teades, et sellest tõuseb suur vastuseis. Oodata on verbaalseid ja füüsilisi proteste. Otsustajad ei saa seda mitte teada. Suured põllumajandusmasinad on juba seisnud mitte põllunurgas, vaid vanalinna venestamise auks ehitatud kiriku ees platsil. Piima on seal maha valatud ja sigagi lahti lastud. Õpetajate protestimeeleavaldustel sellist värvikust ei mäleta.

Mäletan üht taolist põllumeeste protestimeeleavaldust – arvan küll, et rohkem kui paarkümmend aastat tagasi –, kus siitkandist pärit põllumajanduspoliitik protestijatega ühines, sõites kohale vana roostes vene villisega. Parkis nii, et kõik näeks. Mina aga olin just mõni päev tagasi näinud ehk isegi kaasa sõita saanud tema tegeliku tuliuue suuremat sorti sõiduautoga. Oh aeg, mis meeles, jah.

Siin jõuan selleni, et nii põllumehed kui õpetajad on oma rahasaamise meeleavaldustel alati mingi nihke paremuse poole saavutanud ka. Ja kõige enam on neist kurjadest rahanõudmistest võitnud protestide ajal otsustajateks olnud poliitikud. Needsamad, kes ühe käega võtsid ja teisega andsid.

Taolise sulikäitumise kohta on kasutusel mitmeid pehmeid nimetusi. Poliittehnoloogiad mõeldakse ju ikka välja valijate petmiseks, mitte neile hüvede lisamiseks.

Kujutage ette neid põllumehi täna, kes jäävad ilma… no siin ka kasutatakse nippi ajada asi segaseks – kas siis 5, 10 või 15 miljonist. Ega ma ei olegi päris selgelt aru saanud, mis selle raha mittesaamine teeb. Kas leib läheb kallimaks või sööb muude riikide odavam toodang turult meie leiva ja liha ja piima välja? Ma ikka panen toidupoodides tähele, kuidas meie omamaine toit on kallim kaugetelt maadelt toodust. Mis siis, et loogika järgi peaks Eesti toit just Eestis odavam olema kui Hiina oma.

No ja kui nüüd siis põllumeeste ja õpetajate hääled ikka väga vägevalt lajatavad, siis valitsust ja riigikogu,ohjest hoidvad poliitilised manipulaatorid leiavad need puuduvad miljonid, jättes heategijate mulje. Ja loodetav tulemus on valijate hääled valimistel. Lisaks kellegi tänulikkus ja tavakssaanud „heategudega” kaasnev meediat reostavmüra.