Neil on laulud laval mängida

Kes nad on, koorilauljad professionaalses teatris? Miks nad mõjuvad nii elusalt?

Sõna saavad kaks muusikajuhti. Miina Pärn pani kokku Saueaugul sellel suvel esietendunud ja oma tegelikke mängukordi tuleval suvel alustava lavastuse „Kadunud kodu” 12-liikmelise koori, Reeda Toots hiljuti Vabal Laval esietendunud lavastuse „Liustikud” kaks koori, kus laulab ja mängib ligi 30 koorilauljat.

Ma üsna meelega ei kasuta seekord liigitust harrastajad või amatöörid. Lavastajad Priit Põldma ja leedulannast lavastaja Kamile Gudmonaite mu meelest nende inimestega töötades seda ei tee. Saueaugul mängivad kooriliikmed koos proffnäitlejatega, Vabal Laval on kogu lavastus ja osatäitmised kooriliikmete kanda.

Mind on ikka huvitanud, mida need inimesed oma argielus teevad, kes koorides laulavad ja laval ka näitlemisega suurepäraselt toime tulevad. Reeda Toots, kes on ise nii lavastaja, näitleja kui koorijuht, vastab mu küsimusele, kas „Liustike” koorilauljad tunnevad nooti, ühe sõnaga – jah. Nii enesestmõistetav on see.

Saueaugu koor Imeline (vasakult) – Miina Pärn, Andre Tõnnis, Pille-Riin Langeproon, Liisi Promet, Susanna Paabumets, Gregor Rehand, Merylin Poks, Martin Einmann, Karl Tipp, Ott Jalakas, Maarja Helstein, Mihkel Uueküla, Saale Kreen – sulandub Läänemaa maastikku kui valatud.

Miina Pärn – tema on muusika ja koorijuhtimise kõrval ka Klassikaraadio saatejuht – loeb üles oma Saueaaugu lavastuse koori ametid: „ Galerii on järgmine: bioloogiatudeng, produtsent, helirežiitudeng, koorijuht, laulja, saksofonist, päästekeskuse peaspetsialist, it-mees, muusikapedagoogikatudeng, it-tudeng.

„Liustike” produtsent Kerli Rannala teeb mulle täpse ülevaate inimestest, kes mängivad ja laulavad enda ja teiste rõõmuks. Üks noor on õppinud basskitarri ja torupilli, üks vanem mees on ajaloomagister; kooris on oma advokaat ja elektromehaanik, on kinnisvaramaakler ja puidutöötlemistehnoloog, on raamatupidaja… Sellest pildist saab teha järelduse, et kui lood koori, tekib kooslus, mis peegeldab ühiskonda. Loen ja järeldan, et nooremad veel õpivad, pisut vanemad on õppinud ja otsivad endale julgelt meeldivat töörakendust, vanemad lauljad on ametites vähem liikuvad.

Miina Pärn ütleb oma 12-liikmelise koori kohta: „Kõigil neil on muidugi seljataga palju aastaid erinevates (ja enamasti väga heades) koorides, samuti on enamik neist õppinud mõnda muusikainstrumenti ja mitu on lõpetanud või õppinud Otsa-koolis ja Muusikaakadeemias. Mõni neist on muusikuteelt juba kõrvale pööranud ja olin väga õnnelik, et sain nendega just muusikas uuesti kohtuda.” See iseloomustab ka Reeda Tootsi valitud koorilauljaid.

Reeda Toots.

Imeline

Lavastaja Priit Põldma juhib mu tähelepanu, kui Saueaugu koori näitlejameisterlikkuse eest kiidan, veel ühele asjaolule, mis tavavaatajale ehk märkamata jääb – nimelt tegid lauljatest näitlejad peale näitlemise ja laulmise ära ka kõik lavatagused tegemised. Üks selline on näiteks Saueaugu mänguküüni suurte ja väiksemate uste õigeaegne avamine. Priit rõhutab nende inimeste täpsust ja kohalolu. Neist näiliselt pisiasjadest tõepoolest sõltub ju etenduse rütm ja meeleolud. „Ainus kriteerium, mille Priit Põldma mulle lisaks lauljate arvule ette andis, oli see, et tegemist oleks toredate inimestega,” räägib Miina Pärn. Jutust selgub, et näitlemiskogemuste ja esinemispotentsiaali peale nad väga ei mõelnud. „Koori käitumine laval sõltub 90% sellest, kuidas ja kui tõsiselt neisse suhtutakse, milliseid ülesandeid neile antakse ja kui palju neid asjasse pühendatakse,” ütleb Miina. Lauljad on sama olulised kui näitlejad, selles lepiti kokku.

„Ja veel üks oluline asi – kõikidel lauljatel on samamoodi nimed kui kõikidel näitlejatel. Ei ole punaste pükstega vasakult teine poiss. Ilmselt see oli midagi, millega Priit oleks arvestanud niikuinii, aga see, millise isikliku atmosfääri lõi olukord, kus ta juba esimeses proovis inimesi, keda vaevalt tundis, nimepidi kõnetas, oli minu meelest lausa liigutav,” vahendab Miina Pärn emotsionaalse ja professionaalse koosmõju.

Pole siis mingi ime, et Saueaugu lavastuse koor on endale tänaseks ka Ernst Ennost (Selle lavastuse n-ö pealiin – MM) ja lavastuse valmimise atmosfäärist kantud nime võtnud – Imeline.

Ei saa siia lisamata jätta, et Pärt Uusbergi koor „Head ööd, vend” pandi ka kokku Uku Uusbergi lavastuse tarbeks ja see on nüüd koos käinud, laulnud juba 12 aastat.

Näitlejaülesandega lauljad

Miina räägib Saueaugu proovidest loo, kuidas lauljad saadeti lavale ülesandega – olge nagu hiired, aga samas ärge olge üldse nagu hiired. „Näitlejad on vahel lausa isesüttivast materjalist, aga see, et laulja hakkaks mängima, on minu meelest oluline luua talle mingisuguste pidepunktidega turvaline ja toetav keskkond, kus ta julgeks proovida asju, mida ta varem pole teinud, kartmata, kuidas see välja tuleb. Saueuaugul me minu meelest selle saavutasime ja selle taga on muidugi Margus Kasterpalu ja Priit Põldma.” Ta lisab: „Üks asi veel – nii mina kui ka lauljad oleme teatri mõttes „õndsa metslase” positsioonil. Me ei tea, mis on võimatu või mida ei saa teha, ja seetõttu läheme ilma liigselt mõtlemata seda võimatut proovima.”

Viimases tõdemuses on suur tarkus sees, seesama puudutus kandis mu meelest „Liustike” truppi. Lavastaja mõtles lauljatele, luues neile mängimiseks sobiva keskkonna. Küsin Reeda Tootsilt veel, milline on töö eripära, kui kasutada näitlejatena lauljaid. Ja saan vastuseks: „Neile tuleb anda jõukohased ülesanded ja tuleb osata neid kasutada.” See tähendab ka seda, et lavastaja ja muusikajuht peavad hingama koos trupiga – siis sünnib.

Eriliselt tahan esile tõsta „Liustike” kõige nooremat lauljat-näitlejat, 12aastast Ats Muzaffarovit, kes õpib Hanna-Liina Võsa Muusikalikoolis ja kes tuli kahe erineva põlvkonna koori n-ö taltsutamisega hästi toime. Reeda Toots ütleb, kui palun tal iseloomustada lauljate näitlejaeeldusi: „Nagu ütleb Hamlet, valmisolek on kõik. Kui on valmisolek midagi teha, siis on põhiasi olemas.”

Kuidas olla üks minek

Veli Joonatani stseen Kadunud kodu lavastuses.

Kadunud kodu” muusikajuht Miina Pärn: Protsessi silmas pidades ütlesid ka lauljad mulle hiljem, et nad ei ole kunagi osalenud lavastuses, kus asjad on läbi mõeldud, kus koor ei oota määramata aja kusagil lava nurgas, kuni keegi kusagil mingit asja arutab, neid asjasse pühendamata.

Väga kerge on kooriga lavastuses minna seda teed, et neid inimesi kasutatakse massina, mis omakorda muudab iga üksikisiku statistiks. See on aga inimeste raiskamine, neis on peidus midagi nii palju enamat. Aga kui sellest potentsiaalist mööda vaadata, siis ei anna inimesed seda tihti ka omal initsiatiivil välja.

Selles mõttes me võib-olla ei olnudki koor, me olime üks ansambel ja sel juhul 17-liikmeline – koos Külli (Teetamm), Sandri (Roosimägi), Meelise (Rämmeld) ja Sassiga (Eelmaa). Me laulsime ühte laulu, me tantsisime ühte tantsu, me mängisime ühte etendust. Vähemalt sellise ideaaliga me lavale läksime.

Kõige raskem on minu meelest lavastusprotsessis see, kuidas lõpuni kokku jääda. Isegi kui igaüks peab selle keskel välja arendama mingi väga individuaalse lähenemise. Et kuidas me ikkagi jääme kokku selliseks keraks, mille osi ühendavad omavahel elastsed niidikesed, mis võivad küll venida, aga kunagi ei katke, ning veerevad suure hooga ühes suunas edasi. Mingi lahku või omas suunas kiskumine ühel hetkel ikka tekib, mitte küll koori puhul, aga näitleja individuaalne lähenemine ja töömeetod seda lõpuosas ühel hetkel justkui soosib. Aga see vist ongi lavastaja ja teiste toetavate üksuste suurim ülesanne – kuidas olla üks minek? Kuidas oma isiklik ja ainukordne roll kogu oma kirkuses välja arendada ja selle mineku teenistusse panna, mitte sellele ette jääda?

Veel eraldi, kui mahub:

Kadunud kodu koor Imeline

Sopranid: Liisi Promet, Merylin Poks, Pille-Riin Langeproon

Aldid: Maarja Helstein, Susanna Paabumets, Saale Kreen

Tenorid: Mihkel Uueküla, Karl Tipp, Andre Tõnnis

Bassid: Martin Einmann, Ott Jalakas, Gregor Rehand

Liustikud

Kristiina Susi (VP Kooriakadeemia Kammerkoor)

Kristel Sikk (NUKU koor)

Aire Sibbul (NUKU koor)

Laura Väljaots (NUKU koor)

Kati Krabi (Lehtse Kammerkoor)

Piret Jakobson

Kaie Sauga (Kammerkoor Flora Dirigent)

Gea Vendel

Marko Köst (Lehtse Kammerkoor, Eesti Panga Kammerkoor)

Marek Jürgenson (VP Kooriakadeemia Kammerkoor)

Jaanus Aasmaa (NUKU koor)

Olav Kruus

Janek Sibbul (NUKU koor)

Jaanus Väljaots (NUKU koor, Lehtse Kammerkoor)

Luisa Susanna Kütson (Eesti Noorte Segakoor)

Sigrid Polding (NUKU koor)

Liisu Siimer (Eesti Noorte Segakoor)

Kaisa Nele Hendla (Eesti Noorte Segakoor)

Triin Metshein

Sofia Mihhaljova

Getter Kreen (NUKU koor)

Elis Themas

Kertu Süld

Kaur Terep (Vokaalansambel Vox Nova)

Kristjan Sven Kukk (Vokaalansambel Vox Nova, TLÜ Meeskoor)

Kaspar Arukaevu (Rahvusooper Estonia poistekoor)

Kert-Henri Orasmäe (Eesti Noorte Segakoor)

Ats Muzaffarov (Hanna-Liina Võsa Muusikalikool)

Reeda Toots (NUKU koor)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga