Arlet Palmiste näidend ja lavastus Vargamäel „Issanda teener” on ennekõike tähtis ja tähenduslik kultuurilooliselt. Lavastuse teema ning Margus Grosnõi roll Vello Salumina olid võimsad ja tagasivaatena edasiviivad.

Kuigi ma ise ka 43 aastat tagasi Vargamäel peetud folgikontserdil osalemise ja Järva-Madise pastoraadimajas Vello Salumil külas olemise pärast Viljandi KGBs „jutul” käisin, ei osanud ma noorukesena siis tegeliku olukorra traagikat tajuda.

„Toonasest kontserdiõhtust” on teravalt meeles pilt öösse jäänud õhtusöögist Järva-Madise pastoraadis. Juhtus nimelt nii,et pika laua ühes otsas istus õpetaja Vello Salum, teises näitleja Lembit Eelmäe, kes juba oli kuulsaks saanud Põrgupõhja Jürkana, Vanapaganana Jaan Toominga Vanemuise lavastuses. Juba siis mõtlesin neid kaht vaadates pühadusest. Ja muidugi langes minu pühamehe-ettekujutuse aupaiste siis enam Lembit Eelmäe peale

Nüüdses Vargamäe lavastuses laulavad poisid ja Salum, kui KGB mehed nende ukse taha satuvad, „Ai tsihh, ai tsahh, ai velled…”. Tegelikkuses muidugi nii ei olnud. Hommikul, kui osa suuremast seltskonnast veel magas, keeldus Vello Salum tõesti kagebešnikuid majja laskmast. Kutsus nad kantseleisse, et see on avalik ruum Jumalast rääkimiseks. Mehed muidugi pettusid Salumi seadusetundmise peale.

Mis meelitas tol ajal noori inimesi kiriku, õigemini küll kirikuõpetajate juurde? Usun, et just see teistmoodi vaimsus, mis erines sellest, mis valitses okupeeritud Eestis.

„Issanda teenris” on kohe alguses lühike stseen, kus pastor Salum küsib söögilauas olnud poistelt, mis nad arvavad tema ettekandest „Kirik ja rahvus”? Taas on mul endal meelepildid sellest, kuidas Andres Põder Viru-Nigulas, ta ilmselt ei olnud siis veel isegi ordineeritud, kirikut remontivatelt ja tema juures elavatelt noortelt ikka lõkke ääres küsis, kuidas nad mõistsid tema pühapäevast jutlust. Just tema riiulist lugesin verinoorena esimesi Uku Masingu kirjutisi.

Palugem

„Issanda teener” on näidend ja lavastus, kus peategelane elab justkui suuremas ja igavikulisemas maailmas kui teda ümbritsev. Peategelane näeb kaugemale ja näeb läbi. Kirikuõpetaja Vello Salum, keda „Issanda teenris” suurepäraselt mängib Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi, tundis lõhet tegelikkuse ja aatemaailma vahel kindlasti teravamalt kui teised.

Et sõnad Margus Grosnõi suurepärasuse kohta lihtsalt kõlksuks ei jääks, püüan seda seletada. Esiteks juba kostüümikandmise oskus, Margus Grosnõi on laval aatemees nii haiglapidžaamas, pastorikuues kui kampsunis – kostüüm kuidagi seal tingib või annab juurde erinevaid väliseid nüansse, mis juhivad siselma.

Grosnõi mängib aatemehe elusaks inimeseks, mitte lihtsalt piibli, jumala ja loosungitega vehklejaks. Ta lavaolemises Vello Salumina on tunded, kus argisus varjutas aated ja vastupidi. Margus Grosnõi ei mängi pühameest, vaid laseb hetketi paista ka elusa inimese veidrusi ja kalduvusi, mängib nii, et ei rõhuta pahelisust, vaid just püüet päästa maailm. Mingi inimlik jonn seal ka tundus juhtivat vastuhakkamist. Grosnõi Salumis oli olemas just see argise ja jumaliku olemise tasakaal, mida tahaks ümbritsevas maailmas enam uskuda. Teades, et just see mees hiljem Pilistverre uhke mälestusmärgi püstitas – kivikangru Siberisse küüditatute ja seal hukkunute mälestuseks, on Margus Grosnõi loodud Salum veel eriti usutav.

Ja muidugi teeb Vello Salumi suureks ümbritsev maailm, näidendis siis KGB liin, mida profilt juhib kapten Kukk – Tarvo Sõmer. Eriti õõvastavaks teeb pildi see, et Kukel on kaaslane, seersant Tibu – Joosep Palmiste, kes oma juhmis püüdlikkuses teeb kõik selleks, et kapteniks saada kunagi.

„Issanda teener” tuletab meile meelde, et käsi väänav maailm sünnitab kaasajooksikuid ja ka kangelasi.

Eraldi:

Kultuuriloolised lavastused Piibe teatris*

Kõikide näidendite autor on Arlet Palmiste.

2018 – „Liiv teel”. Juhan Liivi eluperioodist Laiuse pastoraadis Johan Kõppu juures. Lavastaja Arlet Palmiste.

2018 – „Moe Mees”. Moe piiritusetehase ajaloost perioodil 1907–1933. Lavastaja Erik Ruus.

2019 – „Priiusepäeva laulupidu”. (Etendused koostöös Kuremaa mõisateatriga.) Eesti esimesest üldlaulupeost. Lavastaja Arlet Palmiste.

2019 – „Varjud”. Traagiliselt lõppenud sündmustest 1945. aasta suvel Männiku külas. Lavastaja Tiit Alte.

2020 – „Vaikuse saar”. Rabasaare küla ajaloost, kus küla pandi uuest elama. Lavastaja Erik Ruus.

2020 – „K. E. von Baeri lõpetamata uurimus”. K. E. von Baeri elust. Lavastaja Arlet Palmiste.

2020 – „Kui Anija mehed Tallinnas käisid” (Eduard Vilde ainetel). Lavastaja Jaanus Nuutre.

2021 – „Loojangupuna” (kuuldemänguna TRE raadios). Johan Pitka elust. Lavastaja Arlet Palmiste.

2021 – „Õnnesoovid”. Lugu eakate üksindusest. Lavastaja Arlet Palmiste.

2021 – „Palusalu”. Olümpiavõitja Kristjan Palusalu elust. Lavastaja Jaanus Nuutre.

2022 – „Mina, Sikenberg”. Pearu Murakase prototüübi Jakob Sikenbergi tõeline lugu. Lavastaja Arlet Palmiste.

2023 –„Issanda teener”. Vello Salumi tormilisest 1980. aastast Järva-Madise kiriku juures. Lavastaja Arlet Palmiste. Mängivad Margus Grosnõi, Tarvo Sõmer, Maarika Mesipuu-Veebel ja kooliteatri noormehed.

Töös – „Et valgusest vestelda …”. Luulelavastus Aleksander Suumani luulest ja elust. Esietendus jaanuaris 2024.

* Piibe teater on asutatud 2015. aastal