Hugo Murrele, tema unistuste lavatorni

Hugo Murre oma Märjamaa koduaias. Foto Viio Aitsam

 

Hugo! Oled nüüd mälestus vaid. Mis muud ikka muutunud on. Ehk see, et Sa ei helista mulle enam ja ei kommenteeri vaimukalt elu, rubriigis “Olukorrast riigis”. Oled nüüd kättesaamatult lähedal, Märjamaa vanamees Don Hugo. See vanamees, kes võib tingimusteta õigusega istuda lavatornis ja vaid vaadata all pöörlevat lava. Oled nüüd Mees, kes ei räägi ega kirjuta.

23. juulil 2006. aastal me istusime pikalt Su Märjamaa koduaias ja rääkisime maast, ilmast ja teatrist. Mul on see jutt alles, Hugo, mitte ainult meeles, vaid ka kassetil. Sa olid see eriline mees, kes oli surmaga sina-peal kogu me paarkümmend aastat kestnud tutvuse jooksul. Sa teadsid, et ükskord tuleb surra nagunii. Eks me kõik teame, aga Sinul oli see teadmine kogemuslik.

 

Loe edasi Hugo Murrele, tema unistuste lavatorni

Kojas on koos mõtlema harjunud inimesed

 

Valter Uusberg räägib vahetult pärast Eesti Kultuuri Koja n-ö. üldkogu oma esmamuljest.

Ma enne Telliskivi loomelinnakusse minemist ütlesin ühele oma töökaaslasele Eesti joonisfilmis, et huvitav, mis keeles inimesed kojas räägivad omavahel. Ja tõepoolest hea on öelda, et sinna tulnud rääkisid täiesti normaalses eesti keeles. Tegu oli iseseisvalt mõtlevate, mõtlema harjunud inimeste omavahelise aruteluga, kus diskussiooni tehnika on meeldiv. Kuulatakse teine ära, argumenteeritakse ja ollakse harjunud ka kõigi ees esinema.

Loe edasi Kojas on koos mõtlema harjunud inimesed

Rein Lang teeb kultuurilist inventuuri

Kultuuriminister Rein Lang Telliskivi loomelinnakus.

   Rein Langi kultuuriministriks saamisega tekkis lootus, et kultuurist ei räägita enam vabandaval toonil, et lõpeb kultuuritädindus ja –onundus, ja kunstist hakatakse rääkima kindlas kõneviisis.

Minister Langi esinemine Eesti Kultuuri Koja liikmete ees andis märku, et sel lootusel on alust täituda. Minister küll ei sõnastanud oma tegemisi nii, aga tema tähelepanekutest võis aru saada, et mees on alustanud oma tööd tehes inventuuri. Mis on kultuuriministeeriumi ja ministri tegevusvaldkonnad, mida saavad teha teised ministeeriumid?

Minister ütles, et on lubanud ministeeriumis “kultuuripoliitika kallal pusima hakata” ja arutles, et äkki peaks kultuuri strateegilisi arengusuundasid esitlema ja nende seisu kirjeldama Riigikogu ees. “Kultuuri strateegilised arengusuunad… kas me seal peaksime ette nägema, et üks kord aastas tõepoolest kultuuriminister esineb parlamendi ees ja räägib selle strateegia elluviimisest. Ta saab seal ka ütelda, et jah, me nendes küsimustes oleme õnnestunud, aga seal me oleme ebaõnnestunud. Ebaõnnestusime sellepärast, et näiteks meil ei õnnestunud haridusministeeriumiga selles osas teha koostööd. Või ei õnnestunud see koostöö justiitsministeeriumiga, et autoriõiguse küsimused on lahendamata. Sellel on mõte.“

Loe edasi Rein Lang teeb kultuurilist inventuuri

Teater algab liivakastist

Tallinnas Skoone bastionil avatud Põhuteatriga ruum on ühtlasi teater NO99 maailmavaateline manifest.

Nädal tagasi andsid NO inimesed uues Põhuteatris võimsa avalöögi. Kasutan siin meelega Õhtulehe pealkirja peaaegu täielist tsitaati. “Avalöök” on siinkohal isegi õigustatud, sest ühekordne teatriaktsioon peeti poksiringis. Et teater sellegipoolest vaid sõda ja võitlus ei ole, sellest edaspidi.

Loe edasi Teater algab liivakastist

Pinnalaotus – korraks kaetud ilm

Tõnu Tepandi, Priit Pedajas ja Margus Mikomägi Vijandi pärimusmuusika aidas. Foto: Silver Sepp

Kristjan Kaljund: “Kui karused mehed kokku tulevad, et laulda laule, mis on kujundanud neid ning mille kaudu nad omakorda mitut põlvkonda ümisema ning kaasa mõtlema on pannud, pelgad esiotsa ikka pidulikkust ja harrast meeleolu.
Viljandi kontserdil oli säärast paatost aga vaat et vähemgi kui lootnuks. Eks Tepandi tegi kohe selgeks ka, et talle säärane asi ei meeldi, ning Pedajas-Mikomägi tõestasid oma esitustega sama. Saigi siis kokkuvõttes selline lihtne ja aus kontsert, mis kestis edasi veel pärast sedagi, kui juba ammu lõppenud oli.”

 

Autorilaulude õhtu Viljandi pärimusmuusika aidas

Viio Aitsam

Sõna “pinnalaotus” on keelel, sest midagi sellist Viljandi pärimusmuusika aidas toimus 22. aprillil kahes mõttes. Üks, et kui kitarriga mees laval laulab, laotab meeleolu end tervesse ruumi laiali. Teine, et tolle õhtu kolm meest kuidagi täitsid raami, mille korraldajad olid õhtu ümber seadnud, kui kutsusid rahvast kokku autorilaulu juurte juurde.

 

Loe edasi Pinnalaotus – korraks kaetud ilm

Artur Talvik: „Me peaks käituma nagu partisanijõuk.“

 

See on nüüd Teatrikülgede ajaloos esimene kord kui teen  pika intervjuu inimesega, kellega kunagi juba ses samas lehes pika intervjuu teinud olen. Tõsi, üpris paljud tegijad on kügedel korduvalt rääkinud ikka, aga pikka intervjuu annab teist korda esimesena just Artur Talvik. Aastad on vahel ja see annab tänastele mõtetele ja pea viis aastat tagasi öeldule lisaväärtuse ja kaalu.

Pärast selle intervjuu lugemist või enne, loe ka: „Filmiprodutsent on diletant, kes oskab kõike“, Teatrikülgede intervjuu Artur Talvikuga 2007. aasta jaanuari alguses. Leiad selle aadressil: http://www.teatritasku.ee/index.php/component/content/article/320

 

***

Riigikokku kandideerinud kinomees räägib olukorrast riigis.

Toitvat rinda ei julgeta hammustada, sest rind võib pahaseks saada,“ ütleb me paljukiidetud kodanikuühiskonna kohta näitlejaks õppinud, kino armastav produtsent Artur Talvik. Artur teab – me ideest sündinud riigis otsustavad asju arveametnikud.

 

Meil on asjad käest ära läinud. Artur, mida sina arvad?

Mul on üks hea näide. Kunagi läksin ühte suurde firmasse, tele- ja filmitootmisfirmasse osanikuks ja juhatuse liikmeks. Vaadates seda firmat, oli selge, et eesmärk on ära unustatud. Võimu olid võtnud seal finantsjuhid ja raamatupidajad, selline seltskond, juristid ka. Saad aru! Näiteks oli ettevõttes tööl majasisene jurist, aga lisaks osteti veel juristide teenust sisse.

 

Loe edasi Artur Talvik: „Me peaks käituma nagu partisanijõuk.“

Loe, see loeb