Homme, 9.juunil lõpeb Tatarimaa pealinnas Kaasanis 13. teatrifestival „Naurus” Sergei Potapovi 2015. aasta suvel Viinistu katlamajas esietendunud lavastusega „Libahunt”.
Kaasan on Volga ääres asuv miljonilinn. 2005. aastal peeti linna 1000.sünnipäeva. „Naurus” on rahvusvaheline türgi rahvaste teatrifestival. Kestab viis päeva, mängitakse neljas teatris. Festivali korraldajad ütlevad, et üles astub üle 300 näitleja 21 lavastuses.
Eestlased mängivad 800 külastajat mahutavas Kamala teatris ja saal olla väljamüüdud. R.A.A.A.M-i teatri vastuvõtjad ei suuda meenutada, millal ja kas üldse on eestlased Kaasanis külalisetendustel käinud.
Siinkohal peab meenutama, et August Kitzbergi tragöödia „Libahunt” esimene esietendus oli Pärnus Endla teatris 1911.aastal.
Jakuudi Tarantino
1. juunil lõppes Siberis Irtõši-äärses Tobolskis Venemaa väikelinnade 15. teatrifestival. Väikelinnaks loetakse seal linnu, kus elab alla 100 000 elaniku.
Festivalil sai Venemaa teatrikriitikute assotsiatsiooni preemia Sergei Potapovi Lõuna-Siberi linnas Minussinskis Mihhail Bulgakovi näidendi „Viimased päevad” järgi tehtud lavastus. Lugu räägib Puškini viimastest päevadest pärast duelli.
Sergei Potapovi kutsus Minussinskisse lavastama sealne peanäitejuht
Aleksei Pessegov. Ta kutse oli ilmselgelt ajendatud lavastuse „Libahunt” nägemisest Novosibirski tetrifestivalil „Russki transit”. Aleksi Pessegov on lavastaja, kelle Märt Meos kutsus Eestisse lavastama näidendit „Karenin”. See esietendus Aivar Tommingaga paeosas eelmisel suvel Tapa raudteejaamas, mängitakse ka saabuval suvel.
Seoseid on veel. 2016. aasta “Balti maja” teatrifestivalil võitis “Libahunt” Peterburi teatrikriitikute eripreemia. Pärast seda kutsuti Sergei Potapov Peterburisse lavastama Nikolai Gogoli “Tarass Bulbad”. Nüüd on teada, et septembrist meie Vene teatri kunstilisek juhik asuv lavastaja Filipp Los on kutsunud Sergei Potapovi lavastama William Shakespere`i „Richard III”.
Okkaline, aga magus
Olen Sergei Potapovilt kaks suve tagasi Viinistul enne ta ärasõitu Jakutskisse küsinud, kas ta kartis siia lavastama tulla. Potapov on vastanud: „Muidugi ma kartsin. Kartsin oma kujutlustes kohtumist kinnise, oma tunnetes tagasihoitud rahvaga. Tuli välja, et see tunnete tagasihoidlikkus on teis olemas. Sain teada, et eestlased avanevad näitlejaid aplausiga tänades. ”
Küsimusele, kas ta tahaks, et ka kaasmaalased näeksid „Libahunti”, vastas Potapov toona nõnda: „Muidugi tahaksin. Ja arvan, et nad mõistaksid. Nendes maades, kus on hunte, mõistetakse seda ja oleks lavastusel edu. Rahvusriikides on palju hunte… ” Me vaatasime seejärel vaikides kaua merele.
Tänaseks on R.A.A.A.M „Libahunti” näidanud ka Jakutsis Saha teatris, mis on Potapovi koduteater.
„Libahunt” on kutsutud jaanuaris Lõuna-Ameerika prestiižikamale teatrifestivalile Santiagos. See festival on R.A.A.A.M-ilt tellinud lausa viis etendust. Produtsent Märt Meose sõnul on sealsel festivalil esinemise au osaliseks Baltimaadest saanud ainult Alvis Hermanis ja Eimuntas Nekrošius.
„Santiago festivali juht käis meid kaugelt spetsiaalselt Piiteris vaatamas,” ütleb produtsent Meos. „Eesti festival meid programmi ei pane, pole liialt hea. Juba kolm aastat ignoreerivad,” on Märt Meos pettunud meie teatriagentuuris, kes valib lavastusi, mida näidata Eestisse kutsutud maailma teatrifestivali juhtidele ja kriitikutele. Ta saadab ka ühe korraldajate äraütlemise: „Oleme asja põhjalikult kaalunud ja arutanud. Vaadates selleaastase showcase’i kujunevat programmi, siis kardame, et suurel laval mängitav „Libahunt“ jääb peaasjalikult kaasaegse etenduskunsti väikevorme otsivatele festivalikülalistele võõraks.” Tõele au andes pakub teatriagentuur, et trükiks „Libahundi” flayereid ja teeks presentatsiooni. Meos muidugi tunnistab Agentuuri valikuvabadust.
Aga lisab, et koduse kõrvalejätmise tõttu on nad kaotanud kaks aastat Euroopa suunal. Lisaks laseb ta nüüd oma kulul näidendi tõlkida juba viiendasse (Hispaania) keelde. „Kaasanise tulevad USA, Ungari ja Tšehhi festivalide juhid spetsiaalselt meid vaatama. Nad võiksid ju Eestisse sõita, näeks ka teisi teatreid…” ütleb Märt Meos.
Eesti publikul on võimalus lavastust „Libahunt” nähe novembris Estonia ja detsembris Vanemuise suurel laval. Minu arvamus on, et juba Viinistus uhke energiaga tükk sai oma üleluse energia kätte just Novosibirski suurel laval.
R.A.A.A.M-i Eesti kultuurisaadikuks olemises missiooni üheks tulemusel on näiteks Aleksri Pessegovil plaanis tuua novembri lõpus Minussinskis lavale üks Eesti autori näidend. Ja see võib olla „Libahunt”. Muuhulgas tean, et tänu Meose kultuurimissijonäri tegevusele loevad meie Tammsaaret mitmed nooremapõlve Vene lavastajad.