Kuidas on sündinud Raplamaa kohanimed, millest üllatavalt paljud algavad r-tähega? Kuidas sealsed inimesed endale perenimed said? Millised nimed on Raplamaal populaarsed praegu? Milline on Raplamaa murdekeel? Need on vaid mõned küsimused, millele leiab vastuse Raplamaa koguteose värskelt ilmunud kolmandast osast.
Esmaspäeval esitetud uues raamatus leidub keeleinimeste tähelepanek, et huvitava joonena torkab just Raplamaal silma r-alguliste kohanimede rohkus – eriti Rapla kihelkonnas (Raela, Raikküla, Raka, Rapla, Riidaku, Rõkalu, Rõue, iidne Rakvere talu Lipametsa külas –, mis tundub kõvasti ületavat tavalist r-hääliku sagedust sõnade alguses.
Värskest raamatust saab lugeda näiteks sedagi, millele toetub raplamaalaste keel ning kus paiknevad silmapaistvamad küla- või aleviarhitektuuri näited.
Anne Ummalas, Raplamaa rahvarõivaste entusiast ja meister, oli esitlusele tulnud rahvariietes.
Hilistekkeline maakond
Raamatu koostaja, toimetaja, üks autoreid ja kujundaja Viio Aitsam tõdeb, et Raplamaa on hilistekkeline maakond. „See tähendab, et kirjutajad on nüüdse maakonna sidunud ka ajalooliselt ühtseks tervikuks, käsitledes kõiki ajaloolisi piirkondi, mis nüüdse Raplamaa moodustavad. Nii on sündinud selliseidki käsitlusi, mida varem Rapla maakonna kohta ilmunud pole,” ütleb ta.
Näiteks Fred Pussi perekonnanimede käsitluse aluseks on uurimus, millist veel teiste maakondade kohta pole tehtud. „Raplamaa 96 mõisat jagunesid perekonnanimede panekul 75 mõisakobarasse. Kokku saadi neis 5381 perekonnanime, sealhulgas 153 Liivimaal,” tutvustab pikemat uurimust raamatu koostaja.
Raplamaal oli kultuurilooliselt kolm väga huvitavat nimepaneku protsessi: ingliskeelsete nimede ja Walter Scotti teoste kasutamine Rapla mõisakobaras, väliskohanimede kasutamine Järvakandi mõisakobaras ning Otto Wilhelm Masingu „Pühapäeva vahelugemiste“ kasutamine Haimre mõisakobaras.
Raplamaaga seotud autorid
Keelemees Jüri Viikberg lisas oma murdekeele artiklile omajagu Raplamaa alalt kogutud näiteid, nii et Raplamaa lugejad saavad lugedes ka harjutada kodupaiga murrakut.
Raamatuks vormunud kirjutiste autorid on oma ala asjatundjad, kellest enamikul on oma otseseosed Raplamaaga. Sotsioloog Siim Krusell (peatükk „Rahvastik“), keeleteadlane Jüri Viikberg („Murdekeel“), rahvarõivaspetsialist Anne Ummalas („Rahvarõivad“), ajaloolane ja etnoloog Heiki Pärdi („Küla- ja aleviarhitektuur“) ja koostaja Viio Aitsam (peatükk „Maakonna kujunemine“) on ise Raplamaalt pärit.
Ajaloolane Heiki Pärdi ütles, et pidi raamatu jaoks artiklit kirjutades juurde õppima ja välitööd tegema.
Keeleteadlased Marja Kallasmaa ja Peeter Päll („Kohanimed“) ning genealoog ja nimeteadlane Fred Puss („Perekonnanimed“) on seotud Raplamaaga mõne eellase kaudu. Folklorist Mall Hiiemäe („Pärimus“) on Raplamaal ja selle piirialadel käinud rahvapärimust kogumas.
Olevik ja tulevik
Raplamaa koguteose esimene osa „Loodus“ ilmus 2014. ja teine osa „Aeg“ 2018. aastal – mõlemad Rapla maavalitsuse eestvõttel.
Kolmas osa „Inimene“ ilmub kahes köites. Teine köide, mis koondab konkreetsete inimeste lugusid ning annab ülevaate mälestusmärkidest maastikul ja kirjasõnas, ilmub mõne kuu pärast.
Koguteose kolmanda osa teeb teistkanti põnevaks see, et seal on rohkesti haruldasi fotosid ja originaalseid skeeme.
Raamatu väljaandja on Raplamaa Omavalitsuste Liit. „Raplamaa inimeste keele ja meele juured ulatuvad palju sügavamale, kui seda on tänase maakonna ajaline mõõde,” on siinse maakonna tekkimise eripärale viidates kirjutanud Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Heiki Hepner. „Need ammutavad energiat aastasadade tagant ja ulatuvad ka naabermaakondade rikkalikku kultuurivaramusse…”
Raamatu saab soetada Raplamaa Omavalitsuste Liidust.
