See on suur ime kui palju eriilmelisi ja põnevaid kunstnike on tulnud Tartu kõrgemast kunstikoolist Pallas. Praegu on Tartu linnamuuseumi kolmes saalis Pallase 1939. aastal lõpetanud kunstnik Eduard Rüga (1903–1997) näitus.
Kultuuriloolane Enn Lillemets, näituse „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses” koostaja ja kuraator ütleb, et vahel tõmmatakse Pallas väga kitsaks kokku. „Minu jaoks kuuluvad sinna kunstnikud Konrad Mäest kunu Ülo Soosterini.” Näitusel on väljas 94 teost ja näitus jääb lahti 19. augustini.
Avastus
Tunnistan Enn Lillemetsale, et ei teadnud Eduard Rügast enne käesolevat näitust suurt midagi. „Eks Rüga avastamine, see, et ta on sama tugev nii maalija kui graafikuna käibki meil praegu. Need tööd, mis näitusel on eksponeeritud, need polnudki varem Eestisse jõudnud, sellisel hulgal.” Eduard Rüga tööd on jõudnud nii muuseumidesse kui erakogudesse.
Enn Lillemetsa ajab naerama kui ma talle küsimuse formuleerin nii, et mida Eduard Rüga tegi Ameerikas? Ega ta ei olnud ju kunstnik, ta tegi mingit muud tööd? Ja ühtlasi tegi kunsti ka? „Põhiliselt ta oli muidugi kunstnik! Igate pidi! Aga kui ta Ameerikasse jõudis, siis jah kõigepealt, et ellu jüüda töötas ta keemia tehases.” Selgub, et Rüga töötas värvimuldadega 10 aastat. „Siis oli tervis nii läbi, et oli sunnitud koju jääma. Kodus ta taastus ja siis pühendus täielikult kunstile.”Ennu jutust selgub, et kunstnikul olin temast noorem naine, kes teda kõiges aitas, kuni lõpuni. Oli autojuht ja sekretär… „Vana Rüga ise oli kõhn, pikk, sirge, piibumees. Abikaasa oli väike, terane ja elavaloomuline.” kirjeldab Enn Lillemets.
Enn jutustab, et sai koolipoisina tuttavaks professor Aleksander Vardiga. Eduard Rüga oli aga Vardi õpilane Pallases. Kultuurilooliselt on siin tähtis ka see, et kui Aleksandrer Vardi sai 80, siis nooruke üliõpilane Enn Lillemets tegi temaga ajalehte Sirp ja Vasar intervjuu. Selle tellis Asta Põldmäe. Ja kui see intervjuu Sirbis oli ilmunud, saatis Enn Lillemets selle Eduard Rügale Ameerikasse. Ja Rüga vastas. Aasta oli 1981. Ja sealt peale vahetasidki mehed kirju ja rääkisid telefonis.
Pagulansloomig
Eduard Rüga oli mitmevärvilise kõrgtrükigraafika pioneere eesti kunstis ja saavutas tunnustuse juba Teise maailmasõja aegses Eestis. 1944. aastal oli ta sunnitud pagema kodumaalt esialgu Saksamaale, kust 1949. aastal õnnestus ümber asuda Ameerika Ühendriikidesse. Kunstniku loomingut tutvustavas tekstis öeldakse: „Põhjalik tutvumine lääne kunstiga sõjajärgsel Saksamaal ja hiljem Ameerikas kujundas Rügast ühe meie värvitundlikuma maalija ja graafiku läbi aegade, nii konkreetses kui abstraktses laadis.”
Näituse tegijad ongi luubi alla võtnud 1939. aastal Tartus Kõrgema Kunstikooli „Pallas” lõpetanud Eduard Rüga Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides sündinud loomingu. Teosed aastaist 1946–1992 Kunstiühingu „Pallas” kogust, Eesti Kunstimuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Tartu Kunstimuuseumist ja kuuest erakogust on mõjuv ülevaade Rüga saavutusist nii andeka maalikunstniku kui ka kõrgtrükigraafika meistrina.
Eduard Rüga oli Kunstiühingu „Pallas” auliige ja tema annetus pani aluse ühingu kunstikogule.
Väljapaneku koostas Enn Lillemets ja kujundas Inga Heamägi. „Rõõm ja mure kaksikvennad” on kahekümnes näitus, mis on sündinud Tartu Linnamuuseumi ja Kunstiühingu „Pallas” 2001. aastal alanud koostöös.
Näituse organiseerija: Kunstiühing “Pallas”