Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Tantsud venelastega Vabal laval

Lavastuse „Ma parem tantsiksin sinuga”algusvideo on aastast 2036

Sealt saame teada:

  • Uudised tulevad Tallinnast Eestist ja on koreakeelsed
  • 20 aastat tagasi astus Läti Euroopa Liidust välja
  • See põhjustas pöördumatu ahelreaktsiooni – Poola, Valgevene, Moldova, Gruusia, Ungari ja Prantsusmaa lahkusid samuti
  • Põhja-Korea lagunes
  • Algas suur rändelaine
  • Berliini hiilgus kuhtus. London ja Pariis ei olnud enam Euroopa kultuuri- ja majanduskeskused
  • Tallinnast on saanud Lääne tsivilisatsiooni süda
  • Nüüd elab Eestis umbes 8 miljonit inimest ja käibel on 4 riigikeelt: korea, eesti, vene ja inglise.
  • Ka kliima on aastaks 2036 märgatavalt muutunud. Eesti suved on küllaltki kuumad ja talved väga külmad. Temperatuur on mai algusest kuni septembri lõpuni 32°C. Tallinnas on palju palmipuid, kunstlikke tiike ja maa-aluseid basseine.
  • Kuid tuleme tagasi aastasse 2016, kust kõik alguse sai… Me oleme ühes olulises Tallinna kultuurikeskuses, uhiuues televisioonistuudios, kus salvestatakse sotsiaalkultuurilist saadet “Ma pigem tantsiksin sinuga”.

000_4590

Ajal, kui diplomaadi taagaga poliitik Mart Helme räägib venelaste viiendast kolonnist Eestis, mängitakse Telliskivi loomelinnaku Vabal laval lavastust”Ma pigem tantsiksin sinuga”, mida kannab soov mõista me erinevust ja leida kokkupuutepunkte. Loe edasi Tantsud venelastega Vabal laval

Miks on meie hoog raugenud?

Olgu see siis siin veel kord rõhutatud: riik ei tee midagi, inimene teeb. Mets saab ilma inimeseta hakkama. Inimene metsata ei saa. Kui riigist rääkida, siis tema ongi eestlaste püha maa. On meil olemas ja kui teda halvasti valitsetakse, siis selles ei ole süüdi riik, vaid inimesed. Teist Eestit ei ole!

Professor Kalevi Kull, bioloog ja semiootik, andis mulle otsa mõtlemiseks, kui rääkis iseloomust. Et on „iseloom”, me ei ütle ju „isetaim” või „isepuu”. Loomal ei ole juuri, taimedel ja puudel on. Seep see on.

Mina mõtlengi oma parematel aegadel, et olen isemets. Siis ka, kui aru ei saa, miks rumaluse hoog ei rauge ja tarkuse hoog… Loe edasi Miks on meie hoog raugenud?

Rapla laulis endale „Susi stuudio”

 

 Pildistas Armar Paidla. Lugu ilmus Maalehes.Susid stuudios

Üleeile, 24. mail laulsid ja mängisid Rapla oma andekad lauljad ja muusikud avatuks 21. sajandi professionaalse tehnikaga sisustatud helisalvestusstuudio – Susi stuudio.

Stuudio valmimise ime tundub pisikese protestiaktina me riigi „regionaalpoliitika” vastu, kuigi sellest kordagi otseselt juttu polnud. Rapla kultuurikeskuse juhataja Age Rebel, kes kogu oma jõu, pere ja muud loomad stuudio valmimisse panustas, pole sellele ilmselt mõelnudki.

Raha ja raamatupidamise valitsemise ajal olgu öeldud, et stuudio valmimiseks kulus neli aastat ja üle 200 000 euro.

 Kõik Raplast Loe edasi Rapla laulis endale „Susi stuudio”

Doktor Vanamanni on appi vaja

 

krähnVanaks elamine on nii uus asi maailmas, et seda veel ei osata

Ma vahel enne oma mõtete kirjapanekut peatan end, lükkan alustamist edasi, öeldes endale, et vaata, mis maailmas on juhtunud. Kuna meel on juba ammu selle teema küüsis, millest plaanin kirjutada, märkab silm just sellega seotud asju eriliselt. Teisipäeva hommikul lugesin esimese uudisena, et Eesti 1,3-miljonilisest elanikkonnast makstakse iga kuu pensioni rohkem kui 415 000 inimesele. Noorepoolne tippametnik kirjutas, et meil on vähe töötegijaid ja kehv pension ning et paremaks ei lähe – numbrid kõik teooriat tõestamas.

Üllatas loo lõpus olev viide: „Pensionisüsteemis kavandatavatest muudatustest saate pikemalt lugeda lähiajal ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.” See „üllatas” pole õige sõna. Pigem sain kinnitust taas, et inimene on meil ühik, statistika ja raamatupidamise sahtlisse lahterdatav tegelane. Loe edasi Doktor Vanamanni on appi vaja

Kuritöö ja karistus

 

Kurjale saab vastu vaid kurjaga. Aitaks vaid surmanuhtluse taaskehtestamine.

Kaks päeva tagasi tõukas jässakas jõmm Raplas Maxima poe seinal oleva pangaautomaadi ees seinud kaks vanaldast meest õlaga eest. Urahtas midagi arusaamatut, kui mehed arglikult protstisid, võttis raha. Urahtas veel ja läks kiire sammuga minema ‒ juhtumit pealt näinud naised alles kogusid ennast, et hurjutama hakata. Jõmm istus lähedale pargitud auto rooli, aga ei tormanud sellega kuskile, vaid hoopis hakkas telefoniga rääkima.

See juhtus just sel ajal, kui Tartu kesklinna peksmine ajalehtede esikülgedele jõudis. Ilmselt just seetõttu jäi üsna tavaline elumehe-ülbus silma ja meelde.

Ma ei tea, kumb on suurem ülbus, kas see, kuidas igat masti riigiteenrid minu maksuraha enda hüvedele kulutavad, või see, kuidas lapsepõlveta pätid tänaval ülbitsevad. Või on ühed mustad mõlemad? Ühtmoodi üsna karistamatud ka. Pean kuriteoks ja kurjategijateks ka neid kes on haiglatest ja ülikoolidest teinud teenindus asutused. Eestis nii ei tehta,

  Loe edasi Kuritöö ja karistus

Puudu(ta)v kultuur 13: Millisest küljest me avaneme

Minus ikka veel on natukene teatrikuud alles. Elatud elu märtsides. Kuigi enam seda teatrikuuasja väga ei rõhutata. Sellest on kahju. Märtsi jääb teatripäev ja emakeelepäev ka, teatri suurmehe Jaan Toominga 70. sünnipäevast kõnelemata. Kuu algul avaldasid Teatriliit ja Kultuurkapital ka teatri aastaauhindadele nomineeritute nimed. Maitse üle ei vaielda. Mõnele nominatsioonile kirjutaksin kahe käega alla, mõnest esiletõstetust pole kuulnudki ja mõnda ei hindaks nii kõrgelt. Loe edasi Puudu(ta)v kultuur 13: Millisest küljest me avaneme