Rubriigiarhiiv: Dialoog

Rasmus Puur: Süvenemine on tänapäeval luksus

Me tutvusime Rasmus Puuriga 10 aastat tagasi pärast Põhuteatris esietendunud Jarek Kasari ooperi esiettekannet. Rasmus oli siis 20-aastane oma orkestri Reaalmažoor dirigent. Nüüd on ta helilooja, dirigent ja lisaks Eesti Vabariigi president Alar Karise kultuurinõunik.

Kuidas sinuga on, kas sa oled hommikune või õhtune ja öine inimene?

Kui me räägime loomingulisest tegevusest, saan sellega tegelda ainult siis, kui hakkan kohe hommikul pihta. Mingis mõttes – mida varem, seda parem. Kella kaheksast-üheksast. Vaim on värske, olen lainel. Kui aga ees on muud jutud, telefonikõned, koosolekud, siis mõte läheb nii rändama, et pärast seda muusika kirjutamise lainele saada on väga keeruline, kui mitte võimatu. Muid asju võin teha küll teiste asjade sees, aga loominguga tegelda ma ei saa.

Kui on suuremad tellimused käsil, siis sõidan linnast välja kirjutama. Lülitan ennast igapäevaelust ja melust välja. Muidu infotulv tapab loomuliku mõtlemise. See on mulle hädavajalik. Kirjutamine on intensiivne, telefon on hääletu peal. Käin jalutamas ja söön, see on kõik.

Ütlesid eile mulle kuidagi nii, et päev sulas sul käest. Kuidas see käib?

Jah, vahel on nii. Oli üks koosolek. Seal tekkisid omad arendused, teine koosolek ootas, siis oli proov. Õhtul oli teater.

Loe edasi Rasmus Puur: Süvenemine on tänapäeval luksus

ALVIS HERMANIS: MUL ON KÕRINI VENE HINGE ÜLESKIIDETUD KEERULISUSEST. HEA OLEKS SEST PUHATA.

Tõlkis Hannes Korjus

KÜSIS BENS LATKOVSKIS, VASTAS ALVIS HERMANIS.

Intervjuu ilmus portaalis www.nra.lv 20. veebruaril 2023. aastal. Ajendiks asjaolu, et 23. veebruaril 2023. aastal oli Läti Rahvusooperis Alvis Hermanise uuslavastatud ja kujundatud Leoš Janáčeki ooperi  “Jenůfa” esietendus.

Tšehhi helilooja Leoš Janáčeki 20. sajandi alguses loodud ooperis võib leida motiive, mis tunduvad esinevat meiegi Rūdolfs Blaumanisel – “Soosse vajuja” (1898.a. kirjutatud novell), “Raudupi perenaine” (1889.a. kirjutatud Blaumanise novell, mille alusel Anna Brigadere kirjutas samanimelise näidendi). Millega see lugu teid kütkestas, et tekkis soov just kõnealust ooperit lavale tuua?

Huvitav, et mainisite sarnasust Blaumanisega, sest ooper tugineb väga kõrgeväärtuslikule, Blaumanise-Ibseni stiilis kapitaalsele näidendile. Lavastasin selle ülimalt toretsevas juugendstiilis. Olen rõõmus, et see lavastus on nüüd Riias, juugendstiili linnas. Lavastus peaks Riiale väga passima. Ooperi muusika on loodud juugendstiili domineerimise ajal, nii Praha, kui ka Riia on juugendstiili linnad. Need motiivid on ka Leoš Janáčeki muusika lähtepunktid: arhaismi, etnografismi ja modernismi ühendus.

Te töötate tavaliselt materjaliga, mis haarab väga isiklikult olmelis-psühholoogilises või ka ideoloogilis-sotsiaalpoliitilises plaanis. Kuidas oli Janáčeki ooperi puhul? Kas tõesti, teie sõnutsi, ainult toredus?

Loe edasi ALVIS HERMANIS: MUL ON KÕRINI VENE HINGE ÜLESKIIDETUD KEERULISUSEST. HEA OLEKS SEST PUHATA.

Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon

Palun sellesuvise noorte laulupeo kunstilisel juhil Pärt Uusbergil pärast me jutuajamist sõnastada, mis on tema jaoks eesoleva laulupeo juures kõige tähtsam. „Et laulupidu ei oleks meelelahutuse, vaid rohkem kultuuri osa,” vastab ta.

Pärt Uusberg. Omamoodi sümboolne seegi, et laulupeo eelproovid toimuvad kunagises Laevastiku ohvitseride majas, nüüdses Vene kultuurikeskuses.

Me kohtume Raplas. Nii nagu isa Valteriga ja kõigi vendade Uusbergidega on ka eesootava laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergiga huvitav kõnelda teemadel, mis argipäeva hallust hajutavad, millest tavaliselt pole aega mõelda ja veel vähem neid mõtteid suuremaks sõnastada.

„Mul on heliloojana olnud mitu sellist kogemust, kus pusid mõne taktiga lõputult. Käid enda meelest kõik lahendused läbi. Rahule ikka ei jää. Lähed magama. Ja hommikul klõpsti on lahendus olemas.” Jõuame järelduseni, et magades ei sega aju mitte miski ja ta saab tegelda su loominguliste mõtetega omasoodu.

Mida sa täna, laupäeval Raplas tegid?

Loe edasi Pärt Uusberg: Laulupoeo kunstiliseks juhiks kandideerides mul ei olnud ambitsiooni, oli missioon

Sirje Nootre: „Kirjanduse mõõdupuu on moraal ja väärtused”

Aasta kirjandusõpetaja 2023*Sirje Nootrel on me kohtumise päeval selja taga juba viis kirjandustundi. Ta ütleb: „Ma ei kasuta väljendit kohustuslik kirjandus, aga lugema kohustan küll.”

Päev pärast me kohtumist saan Sirje Nootrelt kirja, kirja Õpetajalt: „Tegelikult ei jõudnud me üldse paljudest olulistest asjadest rääkida. Näiteks kuidas võrdlemine ja riigieksamite edetabelid panevad õpetajate õlgadele tohutu koorma; et eesti keele ja kirjanduse õpetajate kodune töö on tasustamata, nii et õpetaja olla ongi elustiil, mitte amet; et noortel õpetajatel on koolis oluliselt raskem kui minuvanustel omal ajal; et digitehnoloogia ei ole nuhtlus, vaid targalt kasutades toetab nii õppijat kui õpetajat ja laseb mõttel lennata. Küllap õppematerjalide loomise ja jagamise eest – nii netis kui koolitustel – mulle see tiitel ja au ootamatult osaks sai…” Kirja lugedes tunnen ära, et see on hästi õpetaja Sirje moodi. Ka oma õpilaste jaoks ta sõnastab teemad ja siis küsib küsimuse miks?

Me kohtume Märjamaa gümnaasiumi kirjandusklassis. Kohe, kui uksest sisenen, jäävad silma kaks portreed. Üks on pea elusuurune Kristjan Jaak Peterson ja teine, väiksem Evald Okase Friedebert Tuglas.

Õpetaja seda väga ei rõhuta, aga tean, et see klass oli kirjandusklass ka siis, kui ta ise siin eesti keelt ja kirjandust õppis. Järjepidevus pole rõhutatud, aga selle mõistega kaasas käiv tarkus ja loomingulisus on siin justnagu õhus olemas.

Loe edasi Sirje Nootre: „Kirjanduse mõõdupuu on moraal ja väärtused”

Gori: andekas ja meeletu töövõimega karikaturist-kroonik

DocPoint Tallinn avafilmina esilinastunud dokumentaalfilm möödunud sajandi ühest andekamast joonistajast, karikaturist Gorist, „Gorikaturist” jõuab kinodesse 3. veebruaril. Heinz Valk ütleb filmis, et kui Gori populaarsus oli laes, siis rahvas hakkas kõiki karikatuure gorideks kutsuma.

Režissöör Raimo Jõeranna rohkete animatsioonidega dokumentaalfilm „Gorikaturist” on mitmekihiline film, mis räägib meile Vello Agori (aastani 1935 Grigori Tõnisson; 1894–1944) isikuloo. Lugu on seotud Eesti vabariigi ajalooga maailmasündumuste keerises ja ka ajakirjanduse ajalooga.

Knock-out” 1928

Loe edasi Gori: andekas ja meeletu töövõimega karikaturist-kroonik

Mart Kivastik: Ma loodan, et maailm pärast seda sõda saab mõnes mõttes korda

Äsja Tartu linnakirjanikuks kuulutatud Mart Kivastik ütleb, et kirjutab praegu oma romaani „Sure, Poisu” filmistsenaariumi. Märtsis tuleb välja tema uus film, taas enda romaanist lähtuv „Taevatrepp”.

Kõige raskem oli „Taevatrepi” juures muusikaõiguste kättesaamine, räägib Mart. „See läks mitu korda kallimaks ja osutus ülikeerulisekd. Õigused on laiali ja Eesti-sugusele filmimaailmale ei taheta midagi anda ka, sest me oleme väikesed ja tundmatud. Me ei tähenda midagi. Näiteks Zeppelini me ei saanudki.”

Mart Kivastik alustab kaugemalt ja ütleb, et sai Vene sõjaväest pääsemiseks tutvuste kaudu hullumajja. Seal oli selline teraapia, et tuli ümbrikke kokku voltida. „Tookord ma ei saanud aru,, mismoodi see kedagi ravida võiks? Praegu tundub, et miks mitte. Peaasi et juurdlema ei hakka, mis ja miks. Kirjutamine on küll ravi, puhastab pea muust jamast ära. Mulle see sobib. Kirjutamise ainuke viga on, see, et oled üksi. Teatris ja filmis saab inimestega kokku. Ja nii ongi hea, kui ei taha kedagi näha, siis kirjutad. ” selgitab ta enda elamiseviisi.

Mart ütleb, et Tartu on jäänud viimaseks Eesti linnaks, selles mõttes peaks Tartut väga hoidma. „Ega ma muidu vahet ei tee, Tallinn on veidi imelik, neelab lõpuks kõik alla, metsa, sood, ja eestlased takkaotsa. Sööb Eesti ära.”

Kuidagi nii on, et isegi kui ma tahaks juttu sinuga alata teisiti, siis ei saa. Olen märganud, et jälgid tähelepanelikult Ukrainas sündivat. Lausa jagad neid ülevaateid feissbuukis. Miks, või hoopis: mis see sõda sinuga teeb?

Mu jaoks Ukraina sõda on nii meie sõda ja jagan puhtalt sellepärast… Kui see sõda algas, siis iga tund seal miski muutus. See oli päris õudne… Midagi sellist ei osanud keegi arvata. Jagan seda, et kõik teaks, keda huvitab. Kui keegi ei taha, võtku mind maha.

Loe edasi Mart Kivastik: Ma loodan, et maailm pärast seda sõda saab mõnes mõttes korda